Välisriigi ettevõtte tulumaksustamine Soomes

Püsiv tegevuskoht tähendab äritegevuse kohta, kus ettevõtte tegevus osaliselt või tervikuna toimub. Püsiva tegevuskoha Soomes moodustab näiteks ettevõtte

• juhtimiskoht;
• kontor;
• tehas;
• töökoda;
• kaevandus, nafta- või gaasimaardla, kivimurd või muu loodusvarade ammutamise koht;
• ehitus- või paigaldustegevus, kui see kestab üle 6, 9, 12 või 18 kuu (ajapiir on eri riikide maksulepingutes erinev);
• mitteiseseisev esindaja.

Tegevuskoht loetakse püsivaks vaid juhul, kui see on püsiv nii geograafiliselt kui ka ajaliselt.

• Tegevuskoht võib asuda näiteks teise ettevõtte äriruumides juhul, kui välisriigi ettevõttel on pidevalt kasutada teisele ettevõttele kuuluvad ruumid või osa neist.
• Püsiv tegevuskoht võib tekkida ka näiteks töötaja kodukontoris.

Näide: Leedu ettevõte tuleb Soomes asuvasse laevatehasesse tegema laevaehitustöid. Ettevõte tegutseb laevatehase ruumides kogu aasta. Selle alusel võib lugeda, et ettevõttel tekkis laevatehases püsiv tegevuskoht, kust ettevõte oma tegevust arendab. Ettevõttel tekib püsiv tegevuskoht.

Välisriigi ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht enamasti juhul, kui ettevõtte juhtimine ja tegevuse korraldamine toimub Soomes asuvast püsivast tegevuskohast.

Ettevõtte juhtimiskoht on koht, kus tehakse olulisemad otsused, näiteks ettevõtte äritegevust puudutavad operatiivsed ja strateegilised otsused. Maksustamise suhtes võib ettevõtte juhtkond paikneda ka teise ettevõtte ruumides või ettevõtte juhi kodus.

Püsiv tegevuskoht võib olla ka koht, kus toimub ehitus-, paigaldus- või monteerimistegevus. Sellise koha alusel võib ettevõttele tekkida püsiv tegevuskoht, kui tegevus kestab kauem riikidevahelises maksulepingus kehtestatud ajast. Ajapiir võib olla 6, 9, 12 või 18 kuud. Soome ja Eesti maksulepingu kohaselt loob töötamiskoht püsiva tegevuskoha, kui töö kestab üle kuue kuu.

Töö loetakse lõppenuks, kui töö on valmis või sellest on lõplikult loobutud. Üldjuhul loetakse tööobjekti kestuseks ka aeg, mil töö on ajutiselt seiskunud.

Kui välisriigi ettevõttel on Soomes rohkem projekte, hinnatakse ajapiiri täitumist üldjuhul iga projekti kohta eraldi. Kui projektid on üksteisega seotud ja moodustavad nii kaubanduslikult kui ka geograafiliselt terviku, võib nende kestuse siiski kokku arvestada. Sama on võimalik siis, kui teatud projekt jaotatakse kunstlikult mitmeks osaks, projekte kontrollitakse tervikuna.

Näide: Eesti ettevõte tuleb Soome tegema ehitustööd, mis algab 1.2 ja lõpeb 31.10. Töö käigus tekkivate tarneraskuste tõttu töö katkeb kaheks kuuks 1.5–1.7. Töö kogukestuse arvestamisel võetakse arvesse ka ajutised katkestused, mistõttu tekib ettevõttel püsiv tegevuskoht.

Kui ettevõtte esindaja töötab Soomes, võib ettevõttel tekkida püsiv tegevuskoht, kuigi otsest püsivat äritegevuse kohta ei ole.

Niinimetatud mitteiseseisev esindaja võib olla aluseks püsiva tegevuskoha tekkele, kui esindajal on volitused sõlmida lepinguid ettevõtte nimel või võtta vastu tellimusi. Lisaks eeldatakse, et esindaja kasutab nimetatud volitusi regulaarselt ja mitte juhuslikult. Mitteiseseisev esindaja võib olla ettevõte või füüsiline isik, näiteks töötaja, kes müüb Soomes ettevõtte tooteid või teenuseid.

Iseseisva esindaja puhul püsivat tegevuskohta ei teki. Esindaja on iseseisev, kui esindaja on nii majanduslikult kui ka juriidiliselt ettevõttest sõltumatu. Välisriigi ettevõtte iseseisev esindaja võib olla näiteks vahendaja või komisjonär.

Ainult ettevalmistava ja abistava tegevuse puhul ettevõttel püsivat tegevuskohta ei teki. Abistav või ettevalmistav tegevus võib olla näiteks:

• reklaamitegevus;
• andmekogumine;
• teavitusbüroo pidamine;
• teadusuuringud.

Püsiv tegevuskoht ei teki näiteks juhul, kui tegevuskoht on olemas vaid selle jaoks, et seal ladustatakse, hoitakse esil või edastatakse ettevõttele kuuluvaid kaupu.

Tegevuse ettevalmistav või abistav iseloom tuleb siiski määrata igal üksikjuhtumil eraldi tegelike tingimuste alusel. Püsiv tegevuskoht võib tekkida, kui ettevõtte tegevus Soomes on osa ettevõtte põhiäritegevusest ja see moodustab olulise osa ettevõtte äritegevusest.

Abistav või ettevalmistav tegevus ei tähenda enamasti teenuseid, mida pakutakse põhifirma klientidele pärast müüki, näiteks garantiiremont ja varuosade tarnimine püsivast tegevuskohast. Sellised teenused moodustavad ettevõtte äritegevusest omaette terviku, mistõttu neid ei saa pidada vaid abistavateks tegevusteks.