Püsiv tegevuskoht tulumaksustamisel ja käibemaksustamisel (Kiinteä toimipaikka tuloverotuksessa ja arvonlisäverotuksessa)

Tulumaksustamisel ja käibemaksustamisel tekib välismaisele ettevõttele Soomes püsiv tegevuskoht mõnevõrra erinevatel alustel. Tulumaksustamisel mõjutavad püsiva tegevuskoha tekkimist nii Soome seadusandlus kui ka Soome ja teiste riikide vahel sõlmitud maksulepingud. Käibemaksustamisel tekib püsiv tegevuskoht käibemaksuseaduses sätestatu alusel. Ettevõttele võib tekkida püsiv tegevuskoht käibemaksustamisel, kuid mitte tulumaksustamisel, ning mõnel erandjuhul ka vastupidi.

Soome Vabariigi ametlikud riigikeeled on soome ja rootsi keel. Ebaselgetes olukordades lähtutakse teksti originaalsest versioonist.

Püsiv tegevuskoht tulumaksustamisel

Tulumaksustamisel loetakse püsivaks tegevuskohaks alalist äritegevuse kohta, kus teostatakse kogu või osa välismaise ettevõtte tegevusest. Selliseks kohaks võib olla ettevõtte äritegevuses kasutatav mis tahes ruum, asutus või muu äritegevuse praktiseerimiskoht, näiteks ettevõtte peakontor, filiaal, büroo, tehas, töökoda või loodusvarade kasutamiskoht.  Välismaal tegutseval ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht ka siis, kui ettevõtet juhitakse ja administreeritakse Soomes.

Äritegevuse koht peab olema alaline nii geograafiliselt kui ka ajaliselt. Püsiva tegevuskoha võib tekitada näiteks turukoht. Äritegevuse koht võib asuda ka näiteks teise ettevõtte äriruumides, juhul kui välismaisel ettevõttel on jätkuvalt kasutuses teatud teise ettevõtte ruumid või osa nendest.

Tegevuse ajalisele kestusele ei ole võimalik tõmmata kindlat piiri, kuid täiesti ajutine ja lühiajaline äritegevus ei tekita reeglina ettevõttele püsivat tegevuskohta, kui see ei ole mõeldud alaliseks. Teisalt, kui algselt ajutiseks tegevuskohaks mõeldud kohta kasutatakse ettevõtte tegevuse käigus nii kaua, et seda ei saa enam pidada ajutiseks, loetakse koht püsivaks tegevuskohaks alates ettevõtte tegevuse algusest.

Alaline tegevuskoht loetakse püsivaks tegevuskohaks vaid siis, kui ettevõte praktiseerib seal oma äritegevust täies mahus või osaliselt. Reeglina eeldab äritegevus ka personali. See ei ole siiski alati vältimatu, sest püsiva tegevuskoha võib moodustada ka personalita töötav masin või asutus.

Ehitus- ja paigaldustegevus: tegevuse kestus mõjutab püsiva tegevuskoha tekkimist

Koht, kus praktiseeritakse ehitus-, paigaldus- või kokkupanekutegevust, tekitab ettevõttele püsiva tegevuskoha, kui tegevus kestab rohkem kui 6, 12 või 18 kuud. Nõutav kalendrikuude arv on maksulepinguti erinev. Näiteks Soome ja Eesti vahelise maksulepingu kohaselt tekitab töövõtt püsiva tegevuskoha juhul, kui tegevus kestab rohkem kui 6 kuud. Käibemaksustamisel tekib püsiv tegevuskoht ehitus- ja paigaldustegevuses kui üks töö või järjestikused töövõtud kestavad rohkem kui 9 kuud.

Reeglina loetakse tegevus alanuks siis, kui tööde ettevalmistamist sihtriigis on alustatud. Töö loetakse lõppenuks, kui töö on valmis või tööst on lõplikult loobutud. Reeglina loetakse tööobjekti kestuseks ka aeg, mil töö on ajutiselt seiskunud.

Kui välismaine ettevõte teostab Soomes mitmeid projekte, hinnatakse ajapiirangu täitumisel reeglina igat projekti eraldiseisvana. Kui projektid on teineteisega seotud ja moodustavad nii kaubanduslikult kui ka geograafiliselt ühise terviku, võib nende kestust siiski kokku arvestada. Sama on võimalik siis, kui teatud projekt jaotatakse kunstlikult mitmeks osaks, projekte kontrollitakse siiski tervikuna.

Kui hinnatakse peatöövõtja tegevuse kestust, arvestatakse ka aega, mil peatöövõtja teostab tegevust allhankena läbi alltöövõtja. Alltöövõtjale endale võib tekkida töövõtu sooritamise ajaks püsiv tegevuskoht, kui alltöövõtja tegevus ületab nõutud ajapiirangud või täidab muul moel püsiva tegevuskoha tekkimise eeldused.

Esindaja võib tekitada püsiva tegevuskoha

Esindaja võib tekitada välismaisele ettevõttele püsiva tegevuskoha, kuigi ettevõttel endal ei pruugi olla kasutuses alalist äritegemise kohta. Niinimetatud mitteiseseisev esindaja võib tekitada ettevõttele püsiva tegevuskoha, kui esindajal on õigus sõlmida ettevõtte nimel lepinguid või võtta vastu tellimusi. Lisaeelduseks on, et esindaja kasutab oma volitusi regulaarselt. Mitteiseseisev esindaja võib olla eraisik või ettevõte. Mitteiseseisva esindaja tegevus ei tekita püsivat tegevuskohta, kui sama tegevus teostatuna ettevõtte enda poolt ei tekitaks püsivat tegevuskohta.

Püsivat tegevuskohta ei tekita see, kui välismaine ettevõte teostab äritegevust iseseisva vahendaja, komisjoniagendi või muu iseseisva esindaja vahendusel. Iseseisev esindaja peab nii majanduslikult kui õiguslikult olema sõltumatu ettevõttest, mille äritegevust ta korraldab.

Ettevalmistavad tegevused ja abitegevused ei tekita püsivat tegevuskohta

Ettevalmistavad tegevused ja abitegevused ei tekita ettevõttele püsivat tegevuskohta ka siis, kui püsiva tegevuskoha tekkimise tingimused on täidetud. Abi- või ettevalmistav tegevus võib olla näiteks reklaami tegemine, informatsiooni kogumine, teavitusbüroo ülalpidamine või teaduslik uurimustöö. Püsivat tegevuskohta ei teki näiteks siis, kui äritegevuse teostamise koht on olemas vaid ettevõttele kuuluvate esemete ladustamiseks, presenteerimiseks või loovutamiseks. Tegevuse ettevalmistav või abistav iseloom tuleb siiski määrata igal üksikjuhul eraldi tegelike tingimuste alusel.

Kui abistavad või ettevalmistavad tegevused moodustavad olulise osa ettevõtte äritegevusest või kui neid pakutakse ettevõttest väljapoole, tekitavad tegevused püsiva tegevuskoha. Abistavaks või ettevalmistavaks tegevuseks ei peeta reeglina peaettevõtte poolt pakutavaid müügijärgseid teenuseid, nagu näiteks garantiiremonti ja tagavaraosade tarnimist alalisest tegevuskohast. Sellised teenused moodustavad oma terviku ettevõtte äritegevusest, seega ei saa neid tegevusi pidada lihtsalt abistavateks tegevusteks.

Püsiv tegevuskoht käibemaksustamise mõttes

Käibemaksuseaduses loetakse püsivaks tegevuskohaks alalist äritegevuse kohta, kus teostatakse kogu või osa ettevõtte tegevusest. Äritegevuse kohaks loetakse näiteks tehast, bürooruume või seadmeid, mida kasutatakse ettevõtte äritegevuses. Äritegevuse koht võib olla ka selline, kus ettevõte alaliselt vaid haldab teatud ruumi. Äritegevuse koht võib asuda ka teise ettevõtte äriruumides.

Äritegevuse koht peab olema alaline, st see peab asuma teatud geograafilises punktis. Ärigetegevuse koha tekitav tehas, seadmed jms ei pruugi siiski olla püsivalt maapinnale kinnitatud. Ettevõttel loetakse olevat püsiv tegevuskoht näiteks siis, kui ettevõte müüb Soomes transporditeenuseid, mis järgivad teatud graafikut ja marsruuti.

Äritegevuse koht loetakse püsivaks tegevuskohaks vaid siis, kui ettevõte praktiseerib seal oma äritegevust täies mahus või osaliselt. Praktikas peab ettevõttel olema püsiva tegevuskoha asukohariigis personali või muid ettevõtte otsustusõiguslikke isikuid, kes hoolitsevad püsivas tegevuskohas praktiseeritavate tegevuste eest. Kui tegevus on enamjaolt automatiseeritud, on püsiv tegevuskoht on olemas ka juhul, kui asukohariigis on seadmete ülalpidamise, järelevalve või muu vastava eest hoolitsevaid töötajaid.

Alalises tegevuskohas praktiseeritav tegevus ei pea olema pidev, kui see on regulaarne. Kinnisvara või vallasasjade rent ning intellektuaalse omandi kasutamise õiguste võõrandamine ei moodusta veel püsivat tegevuskohta.

Ehitus- või paigaldustegevuses loetakse püsivaks tegevuskohaks tööobjekt või mitmed järjestikused tööobjektid, mis kestavad kauem kui 9 kuud.

Kui püsiva tegevuskoha eeldused on täidetud, on käibemaksustamise mõttes alalisteks tegevuskohtadeks näiteks ettevõtte juhtimise asukohad, filiaalid, bürood, tööstustehased, töökojad, kauplused ja ostu- või müügipunktid, loodusvarade kasutuskohad ja laod.

Peamiseks reegliks on, et kaupade tarnimine välismaise ettevõtte Soomes asuvasse lattu (vaheladu) tekitab välismaisele ettevõttele kohustuse registreeruda kas teavituskohuslaseks või käibemaksukohustuslaseks Soomes. Nõndanimetatud call off ladu ei tekita püsivat tegevuskohta Soomes. Call off ladu on ostja ruumides asuv ladu, kust tarnitakse kaupu vaid sellele ostjale. Kaupade üleviimine sellisesse lattu ei tekita välismaisele ettevõttele registreerimiskohustust Soomes. Reeglina ei tekita vaid ladu tulumaksustamisel püsivat tegevuskohta.

Soomes olev püsiv tegevuskoht ei tee iseenesest välismaisest ettevõttest käibemaksukohustuslast, käibemaksukohustustusluse eelduseks on ka see, et käibemaksulist tegevust praktiseeritakse Soomes asuvast tegevuskohas. Samuti ei tähenda käibemaksukohustuslaseks registreerumine iseenesest seda, et ettevõttele tekib tulumaksustamise mõttes püsiv tegevuskoht.

Püsivaks tegevuskohaks ei loeta välismaise ettevõtte sellist Soomes asuvat tegevuskohta, mis ei osale kaupade ja teenuste müügis.

AnswerBank

Go to AnswerBank