Äritegevuse alustamine Soomes (Toiminnan aloittaminen Suomessa)

Date of issue
2/12/2021
Validity
2/12/2021 - Until further notice

Selles juhendis selgitatakse, millised avaldused ja andmed peab välisriigi ettevõtja Soome maksuametile esitama, kui ta alustab Soomes äritegevust.

Juhendit on uuendatud 1.1.2021 jõustunud tulumaksuseaduse muudatuste (1188/2020) tõttu. Muudatuste kaudu lisati tulumaksuseaduse §-le 9 sätted, mille alusel loetakse välisriigi ettevõte Soomes üldise maksukohustuse alla, kui tal on Soomes tegelik juhtimiskoht. Välisriigi ettevõtte üldist maksukohustust ning tegeliku juhtimiskoha tekkimist selgitatakse täpsemalt maksuameti juhendis Ettevõtte üldine ja piiratud maksukohustus.

Lisaks on uuendatud 10. peatükki kooskõlas 1.1.2020 jõustunud sätetega riigist lahkumise maksustamise kohta. Uuendamise käigus on täpsustatud ka juhendi sõnastust. Peale selle on uuendatud juhendi ülesehitust.

Suurbritannia lahkumine EList jõustus täielikult 2021. aasta alguses. Brexiti mõju käibemaksustamisele käsitletakse maksuameti teatises Brexiti mõju maksustamisele.

1 Välisriigi ettevõtte maksukohustus tulumaksustamisel

Välisriigi ettevõtte all mõistetakse ettevõtet, mis on asutatud või registreeritud välismaal. Välisriigi ettevõte on Soomes üldjuhul piiratud maksukohustusega. Erandi moodustavad sellised välisriigi ettevõtted, millel on Soomes tegelik juhtimiskoht – need kuuluvad Soomes üldise maksukohustuse alla.

Välisriikide ettevõtete maksukohustus on sätestatud tulumaksuseaduse (TVL) §-des 9, 10 ja 13a ning maksustamismenetluse seaduse (VML) §-s 83.

1.1 Piiratud maksukohustus

Välisriigi ettevõtted on Soomes piiratud maksukohustusega, välja arvatud juhul, kui nad on äriühingud (yhteisö) ja neil on Soomes tegelik juhtimiskoht. Piiratud maksukohustusega välisriigi ettevõte on enamasti kohustatud tasuma Soomes makse vaid Soomes saadud tuludelt, näiteks Soomes toimunud äri- või kutsetegevuse kaudu saadud tulult. Kui piiratud maksukohustusega välisriigi ettevõttel on Soomes alaline tegevuskoht, on äriühing kohustatud tasuma makse kõigilt alalise tegevuskohaga seotud tuludelt.

Alaline tegevuskoht on sätestatud Soome tulumaksuseaduse (TVL) §-s 13a. Lisaks sisaldavad Soome sõlmitud riikidevahelised maksustamislepingud tavaliselt püsiva tegevuskoha määratlust täiendavaid sätteid lepinguriikides asuvate ettevõtete kohta. Tulumaksustamisel loetakse alaliseks tegevuskohaks alalist äritegevuse kohta, kus toimub kogu ettevõtte tegevus või osa sellest. Alalise tegevuskoha tekkimist ettevõtte maksustamisel ning piiratud maksukohustusega välisriigi ettevõtte tulumaksustamist selgitatakse täpsemalt maksuameti juhendis Piiratud maksukohustusega välisriigi ettevõtte tulumaksustamine Soomes − äritulu ja muud Soomes saadud tulud. Alalise tegevuskoha moodustumist hinnatakse juhendis nimetatud põhimõtete alusel ka füüsilisest isikust ettevõtjate ja muude ühingute maksustamisel. Alalise tegevuskoha moodustumist välisriigi füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisel ning tulumaksukohustust käsitletakse maksuameti juhendis Välisriigi füüsilisest isikust ettevõtja tulumaksustamine Soomes.

Piiratud maksukohustusega välisriigi ettevõtet võidakse teatud eeldustel maksustada Soomest saadud tuludelt ka juhul, kui ettevõttel Soomes alalist tegevuskohta ei teki. Soome õigusaktide kohaselt on Soomel õigus maksustada Soomes asuvalt kinnisvaralt ja ühistukorterilt saadud tulu ning selle kaudu muu hulgas kinnisvaralt ja ühistukorterilt saadud üüritulu ja müügitulu (TVLi § 10). Lisaks võib ettevõte olla kohustatud maksma Soomes näiteks tuluallikamaksu Soomest saadud dividendituludelt.

Maksulepingud võivad piirata Soome riiklikul seadusandlusel põhinevat maksustamisõigust. Kui Soomel välisriigi ettevõtte asukohamaaga maksulepingut ei ole, määratakse Soome maksustamisõigus ainuüksi Soome riiklike õigusaktide alusel. Kehtivad maksulepingud on loetletud maksuameti juhendis Kehtivad maksulepingud.

1.2 Üldine maksukohustus

Välisriigis asutatud või registreeritud ettevõte kuulub Soomes üldise maksukohustuse alla, kui selle tegelik juhtimiskoht asub Soomes. Ettevõtte tegelik juhtimiskoht asub Soomes, kui ettevõtte juhatus või muu otsustusorgan teeb ettevõtte peamised kõrgeimat igapäevajuhtimist puudutavad otsused Soomes. Tegeliku juhtimiskoha asukoha hindamisel võetakse siiski arvesse ka muid ettevõtte tegevuse korraldamise ja äritegevusega seonduvaid asjaolusid.

Üldjuhul loetakse ettevõte üldise maksukohustuse alla kuuluvaks asutamise või registreerimise hetkest või alates tegeliku juhtimiskoha tekkimise hetkest. Tegelik juhtimiskoht saab siiski tekkida kõige varem 1.1.2021.

Üldise maksukohustuse alla kuuluval välisriigi ettevõttel on maksukohustus Soomes nii Soomest kui ka mujalt saadud tuludelt. Üldise maksukohustusega välisriigi ettevõtte maksustamisel kohaldatakse samu reegleid, mis kehtivad Soome ettevõtete maksustamisel. Seega määratakse näiteks tuluallikas, tulude maksustatavus ja kulude mahaarvamise õigus samadel alustel nagu Soome ettevõtete puhul.

Kui tegeliku juhtimiskoha tekkimise aluseks loetud asjaolude kehtivus lõppeb, siis loetakse, et tegelik juhtimiskoht ei paikne enam Soomes ja välisriigi ettevõte ei ole enam Soomes üldise maksukohustuse all alates tegeliku juhtimiskoha olemasolu lõppemise hetkest. Kui ettevõttel on endiselt Soomes alaline tegevuskoht, on välisriigi ettevõttel alalise tegevuskoha alusel Soomes piiratud maksukohustus.

Välisriigi ettevõtte üldist maksukohustust ning maksustamise läbiviimist käsitletakse täpsemalt maksuameti juhendis Ettevõtte üldine ja piiratud maksukohustus.

2 Asutamisavaldus

Nii üldise kui ka piiratud maksukohustusega välisriigi ettevõtte äritegevuse alustamine Soomes eeldab, et ettevõte esitab maksuametile ettevõtte registreerimiseks asutamisteate. Asutamisteate alusel antakse ettevõttele ettevõtte- ja organisatsioonitunnus (registrikood, Y-tunnus) ning ettevõte kantakse maksuameti kliendiregistrisse. Asutamisteate alusel taotleb ettevõte oma tegevusest olenevalt kandmist maksuameti käibemaksukohustuslaste registrisse, tööandja- või ettemaksuregistrisse. Soomes tegutsev kindlustusselts peab end registreerima kindlustusmaksukohustuslaste registris.

Registreerimisavaldus esitatakse maksuameti ning patendi- ja registriameti ühistel Y-blankettidel. Välisriigi äriühingute avaldused esitatakse blanketil Y1. Soome täis- ja usaldusühingutele vastavad välisriikide äriühingud kasutavad vormi Y2 ning välisriikide füüsilisest isikust ettevõtjad vormi Y3. Lisateave: YTJ – välismaa ettevõtjad.

Välisriigi ettevõtte peab lisama asutamisavaldusele dokumendi, mis vastab tema asukohariigi pädeva ametiasutuse väljastatud äriregistri väljavõttele, ning selle soome-, rootsi- või ingliskeelse tõlke. Väljavõte peab sisaldama järgmisi ettevõtte andmeid:

  • ärinimi,
  • asukoht,
  • tegevusala,
  • aruandeperiood,
  • allkirjaõigused.

Kui äriregistri väljavõttele vastav dokument eelnimetatud andmeid ei sisalda, tuleb välismaa äriühingu (Soome aktsiaseltsile või täis- ja usaldusühingule vastava äriühingu) registreerimisavaldusele lisada põhikirja, asutamislepingu või muude vastavate dokumentide koopiad ning nende soome-, rootsi- või ingliskeelsed tõlked.

Soome täis- ja usaldusühingule vastavad välismaa äriühingud peavad lisaks esitama kõigi oma osanike kohta järgmised andmed:

  • nimi,
  • võimalik Soome isikukood,
  • sünniaeg,
  • aadress.

Kui välisriigi füüsilisest isikust ettevõtja on oma asukohariigis kantud äriregistrisse või sellele vastavasse muusse registrisse, tuleb registreerimisavaldusele lisada registri väljavõte ja muud ülalnimetatud äriühingute puhul nõutavad dokumendid. Välisriigi füüsilisest isikust ettevõtja peab alati esitama registreerimisavalduse lisana oma passi koopia.

Välisriigi ettevõte, millel tekib Soomes tegelik juhtimiskoht, peab esitama tegeliku juhtimiskoha andmed Y-vormil lisablanketil 6204 punktis „Lisaandmed“. Lisaks peab välisriigi ettevõte teatama tegeliku juhtimiskoha tekkega seonduvad asjaolud vabas vormis selgitusena Y-vormi lisana.

Ehitus- ja montaažitöödega tegelev piiratud maksukohustusega välismaa ettevõte peab esitama asutamisteate lisana ka töövõtulepingu koopia ning tööjõurendiga tegelev ettevõte Soomes tööjõu rentimist puudutava lepingu koopia.

Kui välisriigi ettevõttele on juba varem antud Soome registrikood (Y-tunnus), peab ettevõte registreerima end maksuameti registritesse muudatusavalduse kaudu. Muudatusavaldusele tuleb lisada samad lisad nagu asutamisavaldusele. Muudatusavaldus tuleb esitada ka juhul, kui tegevus asutamisteates, selle lisades ja registreerimisel muus osas teatatud andmete suhtes muutub. Tegevuse muutumise all mõistetakse selliseid muudatusi, mis võivad mõjutada näiteks ettevõtte tulu- või käibemaksustamist või registreerimist Soomes. Äriühingud esitavad muudatusavalduse blanketil Y4, täis- ja usaldusühingud blanketil Y5 ning füüsilisest isikust ettevõtjad blanketil Y6. Y-tunnuse olemasolu võib vajaduse korral kontrollida ettevõtete ja ühenduste andmesüsteemi (YTJ) infoteenindusest YTJ infoteenindus – ettevõtete otsimine. Y-vormid ja nende täitmise juhendid saab aadressilt YTJ – ettevõtete ja organisatsioonide infosüsteem – Y-vormid.

Y-vormile peab alla kirjutama ettevõtte allkirjaõigusega isik või tema volitatud isik. Avalduse blankett koos lisadega saadetakse posti teel aadressil: PRH-Verohallinto, Yritystietojärjestelmä, PL 2000, 00231 Helsinki.

Pärast välisriigi ettevõtte registreerimist asutamis- või muutmisavalduse alusel saadab maksuamet kliendile registreerimisteate. Ettevõtte registriandmed on nähtaval pärast registreerimist YTJ infoteeninduses internetis YTJ – ettevõtete ja organisatsioonide infosüsteem – YTJ infoteenus – ettevõtete otsimine.

Registreerimisega seoses püüab maksuamet tulumaksustamise jaoks välja selgitada, kas ettevõttel tekib Soomes tegelik juhtimiskoht või alaline tegevuskoht. Registreerimise käigus püütakse välja selgitada ka see, kas ettevõttel tekib alaline tegevuskoht käibemaksustamise osas. Maksukohustust ei ole alati võimalik registreerimisel esitatud andmete alusel kindlaks teha, sest ettevõtte tegevus võib muutuda või jätkuda oletatust kauem. Kui tulumaksustamisega seotud maksukohustust ei saa registreerimise käigus kindlaks teha, toimub see maksukontrolli käigus ettevõtte esitatud andmete põhjal. Soovi korral võib ettevõte taotleda maksuametilt tasulist eelotsust selle kohta, kas tal tekib maksukohustus tulu- ja käibemaksustamisel. Vajaduse korral saab maksuametiga ühendust võtta mitmel moel. Maksuameti kontaktandmed on toodud veebilehel vero.fi yhteystiedot ja asiointi.

Teatud olukordades on ettevõttel kohustus esitada oma tegevuse kohta avaldus ka patendi- ja registriameti hallatavale äriregistrile (nt välisriigi ettevõtte filiaali asutamine). Lisateavet äriregistrile esitatava teabe kohta saate patendi- ja registriameti internetilehelt www.prh.fi ning filiaali avamise kohta lehelt PRH – asutamine.

3 Käibemaksukohustuslaseks registreerimine

Käibemaksuseaduse (30.12.1993/1501, AVL) § 1 kohaselt tuleb Soomes äritegevuse vormis toimuva kauba- ja teenusemüügi eest maksta käibemaksu. Käibemaksustatavat äritegevust arendav isik peab enne tegevuse alustamist esitama teate maksuameti asutamisavalduse vormil (vormid Y1–Y3) või muudatusavalduse vormil (vormid Y4–Y6). Maksuamet kannab ettevõtte registrisse alates ajast, millal maksustatavat äritegevust alustatakse. Ettevõte võidakse siiski kanda registrisse juba sellest ajast, kui ta hakkab hankima kaupa ja teenuseid maksustatava äritegevuse alustamiseks.

Käibemaksustamisel mõeldakse välisriigi ettevõtte all sellist ettevõtet, kelle äritegevuse asukoht on välisriigis (käibemaksuseaduse § 10). Käibemaksustatavat äritegevust arendav välismaa ettevõte peab end registreerima käibemaksukohustuslaste registris, kui ettevõttel on Soomes käibemaksustamisel arvestatav alaline tegevuskoht, mis osaleb Soomes toimuvas kauba- ja teenusemüügis ning mille aruandeperioodi käive ületab 15 000 eurot.

Välisriigi ettevõtte alalise tegevuskoha tekkimist käibemaksustamisel käsitletakse asutamisavalduses esitatud andmete ja võimalike lisaselgituste põhjal. Alalise tegevuskoha tekkimist käibemaksustamisel selgitatakse täpsemalt maksuameti juhendis Välisriigi ettevõtte registreerimine käibemaksukohustuslaseks Soomes.

Välisriigi ettevõte võib soovi korral taotleda vabatahtlikult käibemaksukohustuslaste registrisse kandmist. Kui välisriigi ettevõttel ei ole asukohta ega alalist tegevuskohta ELi liikmesriigis, Suurbritannias või Norras, peab ettevõttel olema maksuameti heakskiidetud esindaja, et seda ettevõtet saaks vabatahtlikult taotleda käibemaksukohustuslaste registrisse kandmist. Taotleja märgitakse registrisse kõige varem kuupäevast, mil taotlus saabus maksuametisse.

Kui välismaa ettevõttel ei ole kohustust käibemaksukohustuslaste registrisse registreeruda ning ta ei ole sinna registreeritud ka vabatahtlikult, peab välisriigi ettevõtte Soomes müüdud kaubalt ja teenustelt käibemaksu tasuma nende ostja (pööratud maksukohustus, AVLi § 9).

Järgnevalt nimetatud olukordades siiski pööratud maksukohustust ei kohaldata ning välisriigi müüja peab end Soomes käibemaksukohustuslaseks registreerima:

  1. Ostja on välismaalane, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta ja keda ei ole kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.
  2. Ostja on eraisik.
  3. Tegemist on teisest ELi liikmesriigist Soome suunatud kauba kaugmüügiga eraisikutele või nendega võrdsustatavatele subjektidele. Kaugmüügi kohta saab lisateavet maksuameti juhendist Kaugmüügi käibemaksustamine Soomes.
  4. Tegemist on reisijateveo teenustega.
  5. Ettevõte pakub pääsu haridus-, teadus-, kultuuri-, meelelahutus- või spordiüritusele, messile ja näitusele või muule samalaadsele üritusele ning sellise üritusega otseselt seonduvaid teenuseid.

Kui välisriigi ettevõttel ei ole Soomes käibemaksustamisel arvestatavat alalist tegevuskohta, siis AVLi §-le 3 vastavat vähese äritegevuse piiri (aruandeperioodi käive kõige rohkem 15 000 eurot) ei kohaldata. Seega tuleb käibemaksu tasuda müügimahust olenemata.

Soomes müüdava ehitusteenuse ja sellega seotud tööjõurentimise suhtes kohaldatakse pööratud käibemaksukohustust (AVLi § 8c). Ehitusvaldkonnas tuleb pööratud käibemaksukohustust kohaldada siis, kui on täidetud mõlemad allpool nimetatud tingimused:

  1. teenus on ehitusteenus või tööjõu rentimine ehitusteenuse jaoks;
  2. ostja on ettevõtja, kes oma tegevuse käigus muul viisil kui ajutiselt müüb ehitusteenuseid või rendib tööjõudu ehitusteenuse jaoks.

Ehitusala pööratud käibemaksukohustust selgitatakse täpsemalt maksuameti juhendis Ehitusala pööratud käibemaksukohustus.

Kui välisriigi ettevõte korraldab Soomes ühendusesiseseid hankeid või tegeleb ühendusesisese müügiga, on ettevõttel kohustus Soomes käive deklareerida. Ettevõte, mis teostab Soomes nullmaksuprotsendiga müüki, mille alla kuulub ka ühendusesisene müük, peab registreerima end käibemaksukohustuslaseks, et saada Soomes tehtud hangetes sisaldunud käibemaksutagastust. Ühendusesiseste hangete ja müügi mõistet ning nendega seonduvat maksukohustust selgitatakse täpsemalt maksuameti juhendis ELi kaubatehingute käibemaksustamine.

Käibemaks deklareeritakse ja tasutakse maksuameti teenuses OmaVero (vero.fi/omavero). Lisateave käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohta on esitatud maksuameti juhendis Iseseisev maksude deklareerimine ja tasumine.

Lisateavet käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta saab maksuameti juhendist Välisriigi ettevõtte registreerimine käibemaksukohustuslaseks Soomes.

4 Registreerumine tööandjaks

Korrapäraselt palka maksev tööandja on kohustatud registreerima end maksuameti tööandjaregistris, kui tal on Soomes tulumaksustamisel arvestatav alaline tegevuskoht või ta kuulub tegeliku juhtimiskoha tekkimise tõttu Soomes üldise maksukohustuse alla. Tööandja, kellel ei ole Soomes kohustust end tööandjaregistrisse registreerida, võib tööandjaregistrisse registreeruda vabatahtlikult.

Lisateave tööandjamaksude tasumise kohta: Iseseisev maksude deklareerimine ja tasumine.

4.1 Piiratud maksukohustusega ettevõte, millel on Soomes alaline tegevuskoht ja tegeliku juhtimiskoha alusel Soomes üldise maksukohustuse alla kuuluv välisriigi ettevõte

Kui välisriigi ettevõttel on Soomes tulumaksustamisel arvestatav alaline tegevuskoht või ta kuulub Soomes üldise maksukohustuse alla Soomes asuva tegeliku juhtimiskoha alusel, võrdsustatakse selline ettevõte Soome tööandjaga. Välisriigi ettevõte peab seega end registreerima tööandjaregistris, kui ta on korrapäraselt palka maksev tööandja. Korrapäraselt palka maksva tööandja all mõistetakse tööandjat, kes maksab Soomes püsivalt palka kahele või enamale palgasaajale või samal ajal vähemalt kuuele palgasaajale, hoolimata sellest, et nende töösuhted on ajutised ja mõeldud lühiajalisena.

Välisriigi ettevõte peab kinni tulumaksu vastavalt töötaja esitatud maksukaardile. Soomes kuni kuus kuud asuv välisriigi töötaja saab maksubüroost tuluallikamaksukaardi. Kui töötaja maksukaarti ei esita, tuleb palgast kinni pidada tuluallikamaks 35%. Üle kuue kuu Soomes asuv isik saab nn tavalise maksukaardi ja kui ta maksukaarti ei esita, tuleb pidada palgast kinni tulumaks 60%.

Tööandja peab lisaks maksma tööandja sotsiaalmaksu, kui töötaja on haiguskindlustusseaduse kohaselt Soomes kindlustatud. Tööandja sotsiaalmaksu ei nõuta sisse, kui töötajal on elukohariigis väljaantud tõend (näiteks vorm A1 või E101). Sotsiaalmaksu makstakse iga kuu tulumaksustatava palga ja aineliste soodustuste summa põhjal. Tööandja sotsiaalmaksu protsent kinnitatakse igal aastal.

Tuluregistris tuleb deklareerida makstud palgad ja nendega seonduvaid tööandja makseid puudutavad andmed. Tööandjaregistrisse kantud tööandja peab lisaks esitama tuluregistrile teate ka juhul, kui ta ei ole kalendrikuu jooksul palka üldse maksnud. Lisateave tööandja maksete deklareerimise kohta on toodud tuluregistri aadressil www.vero.fi/tulorekisteri.

Ettevõte on juhuslikult palka maksev tööandja, kui selles töötab ainult üks alalise töökohaga töötaja või 1–5 töötajat, kelle töösuhe ei kesta kogu kalendriaasta. Ka juhuslikult palka maksev ettevõte peab siiski esitama tuluregistrile andmed makstud palkade ja nendega seotud tööandja maksete kohta. Juhuslikult palka maksev ettevõte võib end tööandjaregistris registreerida vabatahtlikult. Sellisel juhul on tal samad tööandja kohustused nagu regulaarsel tööandjal.

Lisateave tööandja kohustuste kohta on toodud maksuameti juhendis Välisriigi ettevõtte tööandjakohustused.

4.2 Piiratud maksukohustusega ettevõte, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta

Kui välisriigi ettevõttel pole Soomes tulumaksustamise alla kuuluvat alalist tegevuskohta, siis ei pea ta end tööandjaregistris registreerima. Ettevõtte töötajad vastutavad ise selle eest, et nende palgalt arvestatav maks tasutakse Soomes ettemaksuna, kui ettevõttes töötavad isikud viibivad Soomes kauem kui kuus kuud. Välisriigi ettevõte peab siiski teatud olukordades oma palgad tuluregistrile deklareerima (vt lisateavet Andmete deklareerimine tuluregistrisse: rahvusvahelised olukorrad).

Soovi korral võib ettevõte end vabatahtlikult tööandjaregistris registreerida. Sellisel juhul puudutavad seda samad tööandjakohustused nagu ettevõtet, kellel on Soomes tulumaksustamisel arvestatav alaline tegevuskoht.

Tööandjate registrisse kuuluv ettevõte maksab ettemaksuna kinnipeetava maksu töötaja esitatava maksukaardi kohaselt. Tööandjate registrisse kuuluv ettevõte peab kinni ka tuluallikamaksu selliselt piiratud määral maksukohustuslikult tulult, mida Soomes maksustatakse, näiteks renditud töötaja saadud palgatulult. Sellisel juhul ei pea töötaja ise maksuametile makse tasuma.

4.3 Tööjõurent

Välisriigi tööandja võib rentida välisriigist tuleva töötaja Soomes asuvale töö tellijale. Kui välisriigi piiratud maksukohustusega tööandjal ei ole Soomes alalist tegevuskohta, tuleb välisriigi renditöötaja kohta esitada töö alustamise teatis ja talle makstud palkade andmed tuleb deklareerida palgaandmete deklaratsiooni abil tuluregistris. Töö alustamise teatis esitatakse palgaandmete teatisena kas koos palgaandmete esitamisega või sellest eraldi. Töö alustamise teatist või palgaandmete deklaratsioone ei ole siiski vaja esitada, kui töötaja asukohamaa ja Soome vahel sõlmitud maksuleping ei luba Soomel palgatulu maksustada.

Kui välisriigi tööandjal on Soomes alaline tegevuskoht või ta kuulub Soomes üldise maksukohustuse alla Soomes asuva tegeliku juhtimiskoha alusel, ei ole töö alustamise teatist vaja esitada. Andmed välisriigi renditöötajale makstud palkade kohta tuleb siiski deklareerida tuluregistris palgaandmete deklaratsiooni abil.

Välisriigi ettevõte peab siiski pidama välisriigi renditöötaja palgast kinni tuluallikamaksu või arvestama maha tulumaksu, kui ettevõttel on Soomes alaline tegevuskoht või kui ettevõte kuulub Soomes üldise maksukohustuse alla tegeliku juhtimiskoha alusel. Muudel juhtudel tuluallikamaksu või tulumaksu kinnipidamise kohustust ei ole, vaid töötajad vastutavad ise maksude maksmise eest maksuametile.

Soomes üldise maksukohustuse alla kuuluv välisriigi tööandja ja ettemaksuregistrisse kantud piiratud maksukohustusega välisriigi tööandja peab ise deklareerima tuluregistris andmed renditöötajate ja neile makstud palkade kohta. Kui piiratud maksukohustusega tööandja ei ole ettemaksuregistrisse kantud, peab andmed tuluregistris deklareerima tema esindaja. Kui tööandja ei ole määranud esindajat või esindaja andmeid ei deklareeri, on kohustus andmed deklareerida tööandjal hoolimata sellest, kas ta on ettemaksuregistrisse kantud või mitte.

Tööjõudu rentiva ettevõtte maksustamisega seotud kohustusi Soomes käsitletakse täpsemalt maksuameti juhendis Välisriigi renditöötajad ja nende maksustamine Soomes. Andmete deklareerimist tuluregistris selgitatakse täpsemalt veebilehel Tuluregister.

5 Kindlustuspreemiatega seotud maksukohustuse registreerimine

Soomes tegutsev kindlustusfirma peab maksma kindlustuslepingu alusel makstavatelt kindlustuspreemiatelt maksu vaid juhul, kui kindlustusobjekt on Soomes asuv vara või Soomes tehtava tegevusega seotud või muu Soomes asuv hüve. Teatud juhtudel on kindlustuspreemiate maksukohustus kindlustusvõtjatel. Kindlustusmaksukohustust selgitatakse täpsemalt maksuameti juhendis Kindlustusmaksukohustus.

6 Ettemaksuregistrisse registreerimine

Ettevõte, kes tegeleb või tõenäoliselt hakkab tegelema ettevõtlusega, võidakse taotluse alusel kanda ettemaksuregistrisse. Ettemaksuregistrisse kuulumine ei ole kohustuslik. Kui ettevõte ei kuulu ettemaksuregistrisse, peab makse tasuja arvestama ettevõttele tasutavast tööhüvitisest või kasutushüvitisest maha tulumaksu või tuluallikamaksu (vt täpsemalt punktist 8).

Piiratud maksukohustusega välisriigi ettevõte võidakse kanda ettemaksuregistrisse siis, kui tal on Soomes alaline tegevuskoht või kui ettevõte asub riigis, millega Soomel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping (EPLi § 25). Üldise maksukohustuse alla kuuluv välisriigi ettevõte kantakse ettemaksuregistrisse samadel eeldustel soome ettevõtetega. Lisateavet saab maksuameti Ettemaksuregistrisse registreerimine.

Teave ettevõtte kuulumise kohta ettemaksuregistrisse on avalik. Tööhüvitise maksja peab kontrollima, kas makse saaja kuulub ettemaksuregistrisse. Registreerimist saab kontrollida ettevõtete ja organisatsioonide infosüsteemi veebilehel YTJ infoteenus – ettevõtete otsing.

Kui Soomes tulumaksukohustusega ettevõte on kantud ettemaksuregistrisse, vastutab ta ise tulumaksu tasumise eest ettemaksuna.  Ettemaksuregistrisse registreerimine ettevõttele kohe Soomes tulumaksukohustust kaasa ei too.  Ettemaksuregistrisse kandmise mõju äritegevusele selgitatakse täpsemalt maksuameti juhendis Ettemaksuregistrisse kandmise mõju äritegevusele.

Maksuamet võib ettemaksuregistrist kustutada ettevõtte, kes jätab täitmata oma deklareerimis- ja maksukohustuse (EPLi § 26). Ettevõte võidakse ettemaksuregistrist kustutada ka juhul, kui ettevõte ei ole esitanud maksudeklaratsioone käibemaksu, tööandjamaksete või tulumaksu kohta või kui ettevõte on jätnud käibe-, tulu- või ettemaksu tasumata.

Kui ettemaksuregistrisse kantud ettevõttele saadetakse selgituste esitamise palve, mis puudutab ettevõtte tegevust Soomes, peab ettevõte esitama maksuametile nõutava vastuse. Kui ettevõte vastust ei esita, võidakse ettevõte ettemaksuregistrist kustutada.

Ettevõte võidakse jätta registreerimata või ta võidakse registrist kustutada ka selle põhjal, et ettevõtet juhtival isikul või tema juhitaval muul ettevõttel on eelnimetatule vastavaid tegemata jätmisi.

Kui ettevõtte tegevus Soomes lõppeb, peab ta esitama teate äritegevuse lõppemise kohta Y-vormi abil. Sellisel juhul kustutab maksuamet ettevõtte ettemaksuregistrist (EPLi § 26).

7 Ettemaksuna tasutav tulumaks

Soomes tasuvad maksukohustuse alla kuuluvad ettevõtted enamasti maksustatavalt tulult ettemaksuna tasutavat tulumaksu. Sellise ettemaksu summa põhineb maksustatava tulu prognoosil. Kui maksustatava tulu prognoos muutub, võib ettevõte taotleda ettemaksu summa muutmist. Kui ettemaksust ei piisa, et katta ettevõtte lõplik tulumaksu summa, peab ettevõte maksma lisamaksu ja lisaks vähendatud viiviseid.

Füüsilisest isikust ettevõtjad esitavad prognoositava käibe ja maksustatava tulu prognoosi asutamisavalduses Y3 ja äriühing asutamisavalduses Y2. Muudatustest saab teatada teenuses OmaVero (5010, füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingu osanikud). Äriühing saab taotleda ettemaksu määramist või selle muutmist teenuses OmaVero Äriühingu ettemaksu avaldus/muutmine (5017).

Lisateavet ettemaksu taotlemise ja tasumise kohta saab maksuameti veebilehelt.

8 Välisriigi ettevõttele makstavalt tööhüvitiselt makstav tuluallikamaks

Kui välisriigi piiratud maksukohustusega ettevõttel ei teki Soomes alalist tegevuskohta, siis ei pea ta Soomes tulumaksu tasuma. Välisriigi piiratud maksukohustusega ettevõttele makstud tööhüvitiselt tuleb siiski kinni pidada tuluallikamaks, kui töö on tehtud Soomes. Tööhüvitis on hüvitis, mis makstakse töö, ülesande või teenuse eest muul kujul kui palgana. Tööhüvitise maksja on kohustatud tuluallikamaksu kinni pidama. Tuluallikamaksu kinnipidamine tööhüvitiselt tuleb kõne alla peamiselt siis, kui välisriigi piiratud maksukohustusega ettevõte tegeleb äritegevusega peamiselt välismaal, kuid ettevõttel on ka Soomes ajutisi, lühiajalisi ja üksikuid tööülesandeid. Tööhüvitise maksjal ei ole vaja pidada kinni tuluallikamaksu, kui:

  • välisriigi ettevõte on kantud ettemaksuregistrisse;
  • välisriigi ettevõte esitab töö tellijale tuluallikamaksukaardi, millel kinnipeetava maksu määr on 0%; või
  • välisriigi ettevõte esitab muu selgituse, mis takistab maksu kinnipidamist. Muu selgituse all mõeldakse selgitust, mis näitab, et alalise tegevuskoha olemasolu eeldused puuduvad.

Kui töötasu makstakse tehtud majaehitus-, mulla-, vesiehitus- või muu ehitustöö, paigaldus- või koostetöö, laevaehitus-, transpordi-, koristus- või hooldustöö eest, võib töö tellija jätta tuluallikamaksu kinni pidamata ainult siis, kui tasu saaja on kantud ettemaksuregistrisse või kui ta esitab nullmaksumäära tõendava tuluallikamaksukaardi. (Seadus piiratud maksukohustuslase tulu maksustamise kohta 627/1978, LähdeVLi § 10f)

Tööhüvitisega seotud arve võib sisaldada ka kaubamüüki. Tööhüvitise osa äranäitamiseks võib selle märkida arvele või selle lisasse eraldi või esitada kauba ja tööhüvitise kohta eraldi arve. Kui tööhüvitise osa arvest või selle lisast ei ilmne, tuleb tuluallikamaks tasuda töö kogumahu eest. Kui töö saaja ei ole registreeritud ettemaksuregistrisse, tuleb tööhüvitise osa eest maksta ettemaksuna kinnipeetav summa tööhüvitise suurusest sõltumata.

Tuluallikamaks töötasult on 13%, kui töötasu saaja on aktsiaseltsi või usaldusühinguga võrreldav ettevõte. Tuluallikamaks on 35%, kui töötasu saaja on äriettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja (Soome tuluallikamaksuseaduse § 7).

Välisriigi äriettevõtja ja füüsilisest isikust ettevõtja taotleb tuluallikamaksukaarti vormil 5057, „Piiratult maksukohustuslase tuluallikamaksukaardi, ettemaksu või maksukaardi avaldus“. Avaldusele tuleb lisada vorm 6205, „Selgitus välismaise füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse kohta Soomes“.

Välisriigi äriühing taotleb tuluallikamaksukaarti vormil 6202, „Välismaa ettevõtte tuluallikamaksukaardi taotlus“. Taotlusele tuleb lisada välisriigi äriregistri väljavõttele vastav väljavõte ning selle soome-, rootsi- või ingliskeelne tõlge ja tellimuslepingu koopia.

Lisateavet tuluallikamaksu ja selle tagastamise kohta saab maksuameti teatisest Tööhüvitise tulluallikamaks.

Kui tööhüvitis makstakse üldise maksukohustuse alla kuuluvale välisriigi ettevõttele, mis ei ole ettemaksuregistrisse kantud, peab makse tegija pidama makstud tööhüvitisest kinni tulumaksu. Tulumaksu määr on sellisel juhul 13%.

9 Maksudeklaratsiooni esitamine

9.1 Piiratud maksukohustusega välisriigi ettevõte

Piiratud maksukohustusega välisriigi ettevõte on kohustatud tasuma Soomes makse vaid Soomes saadud tuludelt. Kui ettevõttel tekib Soomes alaline tegevuskoht, on ettevõtte kohustatud tasuma makse kõigilt alalise tegevuskohaga seotud tuludelt.

Ettevõte peab esitama maksudeklaratsiooni 6U elektrooniliselt hiljemalt neli kuud pärast aruandeperioodi viimase kuu lõppu. Kui välisriigi ettevõte leiab, et tal ei teki Soomes tulumaksustamisel arvestatavat alalist tegevuskohta, peab ettevõte esitama peale maksudeklaratsiooni selgituse Soomes toimunud tegevuse kohta lisas 80. Lisateavet ettevõtte maksudeklaratsiooni ja selgituse esitamise kohta saab maksuameti teatisest Ulkomaisen yhteisön veroilmoitus.

Füüsilisest isikust ettevõtjad ning täis- ja usaldusühingud peavad esitama maksudeklaratsiooni hiljemalt maksuaastale järgneva aasta aprilli alguseks. Lisateavet füüsilisest isikust ettevõtjate ning täis- ja osaühingute maksudeklaratsioonide esitamise kohta saab maksuameti teatistest Füüsilisest isikust ettevõtja maksudeklaratsioon ning Täis- ja usaldusühingu maksudeklaratsioon. Välisriigi füüsilisest isikust ettevõtja tulumaksu deklaratsiooni esitamist selgitatakse maksuameti juhendis Välisriigi füüsilisest isikust ettevõtja tulumaksustamine Soomes.

Lisateave deklareerimiskohustuse kohta:

Maksuameti otsus maksudeklaratsiooni ja kinnisvara andmete parandusavalduste esitamise kohta.

Maksuameti otsus maksudeklaratsioonis esitatavate andmete kohta.

9.2 Üldise maksukohustuse alla kuuluv välisriigi ettevõte

Üldise maksukohustuse alla kuuluval välisriigi ettevõttel on maksukohustus Soomes nii Soomest kui ka mujalt saadud tuludelt.

Üldise maksukohustusega välisriigi ettevõte peab esitama maksudeklaratsiooni 6B elektrooniliselt hiljemalt neli kuud pärast aruandeperioodi viimase kuu lõppu. Maksudeklaratsiooni esitamist selgitatakse täpsemalt juhendis Maksudeklaratsiooni esitamine – aktsiaselts ja ühistu.

10 Tegevuse muutmine ja lõpetamine

Ettevõte peab maksuametit teavitama ka juhul, kui ettevõtte tegevus Soomes registreerimise käigus teatatuga võrreldes oluliselt muutub ning see muudatus võib mõjutada käibe- ja tulumaksustamisega seotud kohustusi Soomes. Sellised muudatused võivad olla näiteks Soomes toimuva tegevuse jätkumine eeldatust kauem, uus töövõtuleping, uue äritegevuse alustamine, Soomes viibimine oodatust kauem või üldise maksukohustuse alla minemine ettevõtte tegeliku juhtimiskoha tekkimise tõttu. Muutunud andmed esitatakse muudatusteatisega Y4, Y5 või Y6.

Kui välisriigi ettevõtte registriandmed (nt nimi või kontaktandmed, tegevuse katkemine, palgamaksmine, käibemaksukohustus) muutuvad, peab ettevõte muutustest teatama blanketil Y4, Y5 või Y6. Kui ettevõte lõpetab oma tegevuse Soomes, teatatakse sellest samadel blankettidel, mida kasutatakse andmete muutumise puhul. Ettevõte peab esitama maksudeklaratsioone nii kaua, kuni maksuamet on kustutanud ettevõtte registrist. Üksnes lõpetamisteatise esitamine ei tühista veel seega deklareerimiskohustust.

Välisriigi ettevõte peab alati esitama viimase tegevusaasta kohta ka tulumaksu deklaratsiooni. Lõpetamisega seoses peab ettevõte kontrollima tegevusaasta ettemaksusummat. Ettevõte peab teatama uued andmed aadressi ja pangakonto kohta välisriigis, et võimaldada võimalikku maksutagastust.

Üldise maksukohustusega välisriigi ettevõte peab lisaks teatama muutustest juhul, kui Soomes enam tegelikku juhtimiskohta ei ole. Pärast seda, kui tegelikku juhtimiskohta Soomes enam ei ole, ei saa ettevõtet Soomes üldise maksukohustuse alla lugeda. Kui ettevõte jätkab Soomes tegevust ja tal tekib seal alaline tegevuskoht, on ta alalise tegevuskoha tekkimise alusel Soomes piiratud maksukohustusega.

Kui Soomes üldise maksukohustusega välisriigi ettevõtte maksustatav asukoht viiakse Soome õigusaktide või topeltmaksustamise vältimist puudutava lepingu alusel teise riiki, loetakse ettevõtte maksustatavaks tuluks varade riigist väljaviimise väärtus, millest on maha arvatud varade maksustamisel maha arvamata soetamiskulu, välja arvatud sellised varad, mis on endiselt tegelikkuses seotud Soomes asuva alalise tegevuskohaga. Samamoodi, kui alalise tegevuskoha äritegevus viiakse teise riiki või kui välisriigi ettevõte viib Soomes asuvast alalisest tegevuskohast varasid teises riigis asuvasse põhitegevuskohta või teises riigis asuvasse alalisse tegevuskohta nii, et Soomel ei ole üleviimise tõttu enam kõnealuste varade maksustamise õigust, loetakse alalise tegevuskoha maksustatavaks tuluks varade riigist väljaviimise väärtus, millest on maha arvatud maksustamisel maha arvamata soetamiskulu (EVLi § 51e). Riigist lahkumise maksustamist ja sellega seotud maksete edasilükkamist selgitatakse täpsemalt maksuameti juhendis Riigist lahkumise maksustamine.

 

Juhend soome keeles: Toiminnan aloittaminen Suomessa