Tegevuse alustamine Soomes (Toiminnan aloittaminen Suomessa)

Date of issue
2/22/2016
Validity
–3/20/2017

Käesolevas juhendis selgitatakse, millised avaldused ja andmed peab välismaa ettevõtja Soome maksuametile esitama, kui ta alustab Soomes äritegevust.

Juhendiga uuendatakse eelmist juhendit reg-nr A82/200/2012, 16.8.2012.

Käesolevale juhendile on lisatud maksuameti juhend Välisriigi ettevõtte maksude kinnipidamine ja tulumaksukohustus – tegevusjuhis reg-nr A81/200/2012, 16.8.2012.

1 Üldist

Välisriigi ettevõte on oma asukohariigi õiguse kohaselt asutatud ja selle riigi registritesse kantud äriühing või muu majandustegevuse arendamiseks asutatud juriidiline isik. Tulumaksuseaduse § 9.1 punkti 2 kohaselt on välisriigi ettevõte Soomes piiratud maksukohuslane.

Välisriikide ettevõtete maksukohustus on sätestatud tulumaksuseaduse (TVL) §-s 9, 10 ja 13 a ning maksustamismenetluse seaduse (VML) §-s 83. Piiratud maksukohuslased on üldjuhul kohustatud tasuma Soomes makse üksnes Soomes saadud tuludelt, näiteks siinsest äri- või kutsetegevusest saadud tulult. Kui välisriigi äriühingul on Soomes alaline tegevuskoht, on äriühing kohustatud tasuma makse kõigilt alalise tegevuskohaga seotud tuludelt.

Maksulepingud võivad piirata Soome siseriiklikul õigusel põhinevat maksustamisõigust. Kui Soomel ei ole sõlmitud maksulepingut välisriigi äriühingu asukohariigiga, määratakse Soome maksustamisõigus ainult Soome siseriikliku õiguse alusel. Sel juhul on maksustamisõigus laiem kui maksulepingu puhul.

Välisriigi ettevõttel, kes arendab majandustegevust peamiselt välismaal ja täidab Soomes vaid üksikuid ja lühiajalisi tellimusi, ei ole Soomes tingimata alalist tegevuskohta. Sel juhul ei ole ta kohustatud maksma Soomes oma ärituludelt tulumaksu. 

Välisriigi ettevõttel võib olla Soomes ka muid tulusid, mida võidakse Soomes maksustada. Soome siseriikliku õiguse kohaselt on Soomel õigus maksustada seal olevalt kinnisvaralt ja ühistukorterilt saadud tulu ning selle kaudu muu hulgas kinnisvaralt ja ühistukorterilt saadud üüritulu ja müügitulu, kuigi äriühingul ei ole Soomes alalist tegevuskohta (TVL § 10). Ettevõte võib olla kohustatud maksma Soomes näiteks tulumaksu Soomes saadud dividendituludelt. Lisaks sellele võib välisriigi ettevõttel olla ka käibemaksu või tööandjamaksudega seotud kohustusi.

Välisriigi ettevõtte maksukohustusest on täpsemalt juttu juhendis  Ulkomaisen yhteisön tuloverotus Suomessa − Liiketulo ja muut ulkomaisen yhteisön Suomesta saamat tulot (välisriigi äriühingu tulumaksustamine Soomes – Äritulu ja muud välisriigi äriühingu Soomes saadud tulud).

Teatud juhtudel on ettevõttel kohustus esitada oma tegevuse kohta teade ka patendi- ja registriameti poolt hallatavale äriregistrile (nt välisriigi ettevõtte filiaali asutamine). Lisateavet äriregistrile esitatava teabe kohta saate patendi- ja registriameti internetilehelt www.prh.fi ja filiaali avamisest aadressilt PRH - Perustaminen.

Välisriikide ettevõtete jaoks, kes vahendavad Soome renditöötajaid, on oma juhend Ulkomaiset vuokratyöntekijät ja Suomen verotus (välismaa renditöötajad ja nende maksustamine Soomes).

Registreerimise ja järelevalvega tegelevate kontorite kontaktandmed;

Välisriikide äriühinguid registreeritakse ja järelevalvet korraldatakse Uusimaa maksuameti ettevõtete maksubüroos, usaldusühingute, kontsernide ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul tehakse seda Helsingi piirkonna maksubüroos.

Kontaktandmed:
Uusimaa maksuameti ettevõtete maksubüroo
Postiaadress: PL 30, 00052 VERO

Helsingi piirkonna maksubüroo
Postiaadress: PL 400, 00052 VERO

2 Asutamisavaldus

Äritegevuse alustamine Soomes eeldab, et ettevõte esitab ettevõtte registreerimise avalduse. Registreerimisavalduse alusel taotleb ettevõte oma tegevusest olenevalt kandmist maksuameti käibemaksukohuslaste registrisse, tööandjate registrisse või ettemaksuregistrisse. Soomes tegutsev kindlustusselts esitab avalduse kindlustusmaksukohuslaste registrile. Registreerimisavalduse alusel antakse ettevõttele ettevõtte- ja organisatsioonitunnus (Y-tunnus) ning ettevõte kantakse maksuameti kliendiregistrisse.

Registreerimisavaldus esitatakse maksuameti ning patendi- ja registriameti ühistel Y-vormidel. Välisriikide äriühingute registreerimisavalduse on vorm Y1. Soome täis- ja usaldusühingutele vastavad välisriikide äriühingud kasutavad vormi Y2 ning välisriikide äriettevõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad vormi Y3. Lisateave YTJ - Välismaa ettevõtjad.

Kui välisriigi ettevõttele on juba varem antud Soome ettevõtte- ja organisatsioonitunnus (Y-tunnus), teatatakse tegevuse alustamisest muudatusavaldusega. Äriühingud muudatusavaldus on vorm Y4, täis- ja usaldusühingute puhul vorm Y5 ning äriettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul vorm Y6. Y-tunnuse olemasolu võib kontrollida vajaduse korral ettevõtete ja ühenduste andmesüsteemi (YTJ) infoteenindusest YTJ-tietopalvelu - Yrityshaku.

Y-vorme ja nende täitmisjuhendeid saab maksuameti teeninduspunktidest, patendi- ja registriametist ning aadressilt YTJ - Yritys- ja yhteisötietojärjestelmä — Y-lomakkeet.

Y-vormile peab alla kirjutama ettevõtte allkirjaõigusega isik või tema volitatud isik. Vorm koos lisadega saadetakse posti teel aadressil: PRH-Verohallinto, Yritystietojärjestelmä, PL 2000, 00231 Helsinki.

2.1 Registreerimisavalduse lisad

Välisriigi äriühing peab lisama registreerimisavaldusele oma asukohariigi pädeva ametiasutuse poolt väljastatud äriregistri väljavõttele vastava dokumendi ning selle soome-, rootsi- või ingliskeelse tõlke. Väljavõte peab sisaldama järgmisi ettevõtte andmeid:

  • ärinimi
  • asukoht
  • tegevusala
  • aruandeperiood
  • allkirjaõigused.

Kui äriregistri väljavõttele vastav dokument eelnimetatud andmeid ei sisalda, tuleb välisriigi äriühingu (Soome aktsiaseltsile või täis- ja usaldusühingule vastava äriühingu) registreerimisavaldusele lisada põhikirja, asutamislepingu või muude vastavate dokumentide koopiad ning nende soome-, rootsi- ja ingliskeelsed tõlked.

Soome usaldusühingutele vastavatel välisriikide ettevõtetel tuleb lisaks esitada kõigi aktsionäride kohta järgmised andmed:

  • nimi
  • võimalik Soome isikukood
  • sünniaeg
  • aadress

Kui välisriigi äriettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja on oma kodumaal kantud äriregistrisse või sellele vastavasse registrisse, peab ta oma registreerimisavaldusele lisama registri väljavõtte ja muud eespool mainitud ettevõtte kohta käivad andmed. Välisriigi äriettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja peab alati esitama registreerimisavalduse lisana oma passi koopia.

Välisriigi äriühing ja kontsern peavad esitama registreerimisavalduse lisana vormi

Äriettevõtja ja füüsilisest isikust ettevõtja peavad esitama lisana blanketi

6206a, Selvitys ulkomaisen liikkeen- ja ammatinharjoittajan toiminnasta Suomessa

6206e, Selgitus välisriigi äriettevõtja ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse kohta Soomes)

Lisavormil esitatud andmete põhjal püütakse määrata ettevõtte maksustamise staatus Soomes (sh käibemaksukohustus, tööandjamaksukohustused ja tulumaksukohustus). Lisavormile 6204/6206 peab alla kirjutama ettevõtte allkirjaõigusega isik või tema volitatud isik. Lisavormi saab koos registreerimisavaldusega aadressilt  YTJ - Ulkomaiset toimijat. Lisablankette saab ka maksuameti teeninduspunktidest, patendi- ja registriametist ning aadressilt  www.vero.fi/lomakkeet.

Ehitus- ja montaažitöödega tegelev välismaa ettevõte peab lisaks esitama töövõtulepingu koopia ning tööjõurendiga tegelev ettevõte Soome tööjõu rendilepingu koopia.

Pärast välismaa ettevõtte registreerimist saadab maksuamet kliendile registreerimisteate. Ettevõtte registriandmed on nähtaval pärast registreerimist YTJ andmeteeninduses internetis YTJ - Yritys- ja yhteisötietojärjestelmä – YTJ- tietopalvelu - Yrityshaku.

3 Maksukohustuse selgitamine

3.1 Tulumaks

Alaline tegevuskoht on määratletud Soome õiguses tulumaksuseaduse §-s 13a. Lisaks on Soome ja teiste riikide vahelistes maksulepingutes tavaliselt ka alalise tegevuskoha määratlust täpsustavad sätted lepinguriikides asuvate ettevõtete kohta. Maksuameti internetileheküljel on lingid Soome sõlmitud maksulepingute kohta  Verohallinto > Voimassa olevat verosopimukset (Maksuamet > Kehtivad maksulepingud) .

Alalise tegevuskoha all mõeldakse statsionaarset äritegevusekohta, kust ettevõtte tegevust tervenisti või osaliselt juhitakse. Niisugune äritegevuskoht võib eeldatavalt olla mis tahes ettevõtte äritegevuses kasutatav tööruum, büroo, juhtimisruum, tööstus- või tootmishoone, töökoda või paigaldusobjekt. Äritegevuskohast eeldatakse teatud püsivust nii geograafilise asendi kui ka tegevuse ajalise kestuse suhtes. Ajutine ja lühiajaline äritegevus ei kujuta endast üldjuhul ettevõttele alalist tegevuskohta. Alaline tegevuskoht võib olemas olla, kui on täidetud teatud eeldused, samuti siis, kui ettevõttel on Soomes niinimetatud mitteiseseisev esindaja.

Ehitus- või paigaldustöödega tegelemine võib kujutada endast ettevõttele alalist tegevuskohta, kui tegevus kestab kauem, kui on kindlaks määratud maksulepingus. Maksulepingus ehitustegevusega seotud ajaline piirang on üldjuhul kaksteist kuud, kuid näiteks Soome ja Eesti vahelises maksulepingus on see kuus kuud.

Alalise tegevuskoha olemasolu otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Soovi korral võib ettevõte taotleda maksuametilt tasulist eelotsust selle kohta, kas talt eeldatakse Soomes alalise tegevuskoha olemasolu.

Kui ettevõttel on Soomes alaline tegevuskoht olemas, on ta kohustatud maksma Soomes makse kõigilt selle alalise tegevuskohaga seotud tuludelt. Kuigi välisriigi ettevõttel ei ole Soomes alalist tegevuskohta, võib olla Soomel õigus maksustada ettevõtte tulu, näiteks Soomes asuvalt kinnisvaralt ja ühistukorterilt saadud üüritulu või müügitulu ning kontsernist välismaa aktsionärile jagatud ettevõtlustulult.

Alalise tegevuskoha olemasolu ei saa alati registreerimisel antud andmete alusel välja selgitada, sest tegevus võib muutuda või jätkuda oletatust kauem. Kui hinnangut alalise tegevuskoha olemasolu kohta ei saada registreerimisega seoses anda, võidakse seda teha maksujärelevalve käigus ettevõtte esitatud andmete alusel.

Äriühing peab esitama tuludeklaratsiooni hiljemalt neli kuud pärast aruandeperioodi viimase kuu lõppu. Kui välismaine äriühing on seisukohal, et tal ei ole Soomes tulumaksu seisukohalt alalist tegevuskohta, peab ta esitama tuludeklaratsiooni asemel siiski selgituse Soomes toimuva tegevuse kohta. Selgituse esitamise tähtaeg on sama, mis tuludeklaratsiooni puhul. Selgituse tiitellehena tuleb kasutada tuludeklaratsiooni vormi, millele märgitakse ettevõtte kontaktandmed. Lisainfo äriühingu tuludeklaratsiooni ja selgituse esitamise kohta on maksuameti teatises Ulkomaisen yhteisön veroilmoitus

Äriettevõtja ja füüsilisest isikust ettevõtja ja usaldusühing peavad esitama tuludeklaratsiooni hiljemalt maksuaastale järgneva aasta aprilli algul. Lisainfo äriettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja ja usaldusühingu tuludeklaratsiooni esitamise kohta on maksuameti teatistes Veroilmoitus - liikkeen- tai ammatinharjoittaja (Tuludeklaratsioon – äriettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja) ja (Tuludeklaratsiooni esitamine – täisühing ja usaldusühing)

Maksudeklaratsioonide ja nende lisade vorme saab maksuameti internetileheküljelt  Lomakkeet. Maksudeklaratsiooni võib esitada elektrooniliselt äriühingute tuludeklaratsiooniteeninduses (Yhteisöjen veroilmoituspalvelu).

Välismaa ettevõte on kohustatud pidama Soomes toimuva äritegevuse suhtes raamatupidamist vastavalt Soome raamatupidamisseadusele. Tuludeklaratsioonile lisatakse alalise tegevuskoha kasumiaruande ja bilansi koopiad, mis on koostatud vastavalt Soome raamatupidamisseadusele.

Ettevõttel tuleb taotleda ettemaksuregistrisse kandmist kohe, kui ta leiab, et tema tegevus Soomes kujutab endast tulumaksustamise suhtes alalist tegevuskohta. Kui ettemaksud ei kata ettevõtte lõplikku tulumaksusummat, peab ettevõte maksma lisaks juurdemakstavale tulumaksule ka intressi.

Äriühingu tulumaksustavat alalist tegevuskohta käsitletakse maksuameti juhendis Ulkomaisen yhteisön tuloverotus Suomessa − Liiketulo ja muut ulkomaisen yhteisön Suomesta saamat tulot (Välismaa äriühingu tulumaksustamine Soomes – Äritulu ja välismaa äriühingu muud Soomes saadud tulud).

Välismaa äriettevõtja ja füüsilisest isikust ettevõtja tulumaksustamist käsitletakse maksuameti juhendis Ulkomaisen liikkeen- ja ammatinharjoittajan tuloverotus Suomessa (Välismaa äriettevõtja ja füüsilisest isikust ettevõtja tulumaksustamine Soomes).

3.2 Käibemaks

Käibemaksu seisukohalt alalise tegevuskoha olemasolu otsustatakse registreerimisavalduse lisana esitatud andmete ja võimalike lisaselgituste alusel. Ettevõte peab teatama maksuametile, kui tema tegevus muutub võrreldes sellega, mida registreerimisavalduses, selle lisades ja registreerimisel on teatatud. Tegevuse muutumise all mõistetakse selliseid muudatusi, mis võivad mõjutada ettevõtte tulu- või käibemaksustamist Soomes.

Lisateave alalise tegevuskoha olemasolu kohta käibemaksu seisukohalt on maksuameti juhendis Ulkomaalaisen rekisteröinti arvonlisäverovelvolliseksi Suomessa (Välismaalase käibemaksukohuslasena registreerimine Soomes).

4 Käibemaksukohuslasena registreerimine

Käibemaksuseaduse (30.12.1993/1501, AVL) § 1 kohaselt tuleb Soomes äritegevusena arendatavalt kaupade ja teenuste müügilt maksta käibemaksu. Käibemaksustavat ettevõtlust arendav isik peab enne tegevuse alustamist esitama teate maksuameti registreerimisavalduse vormil (vormid Y1-Y3) või muudatusavaluse vormil (vormid Y4-Y6). Maksuamet kannab maksukohuslase registrisse alates sellest ajast, kui äritegevust alustatakse. Maksukohuslane võidakse siiski kanda registrisse juba sellest alates, kui ta hakkab hankima kaupu ja teenuseid maksustatava äritegevuse alustamiseks.

Käibemaksustatavat äritegevust arendav välismaa ettevõte peab end registreerima käibemaksukohustuslaste registris, kui ettevõttel on Soomes käibemaksustamisel arvestatav alaline tegevuskoht. Kui välismaa ettevõttel ei ole Soomes alalist tegevuskohta ning ettevõte ei ole registreerinud end maksukohuslasena, on välismaalase Soomes müüdud kaupadelt ja teenustelt kohustatud maksma makse nende ostja (pööratud maksukohustus, AVL § 9).

Välismaa ettevõte on siiski alati kohustatud registreerima end Soomes käibemaksukohustuste registris ja pööratud maksukohustust ei kohaldata järgmistes olukordades.

  1. Ostja on välismaalane, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta ja kes ei ole kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.
  2. Ostja on eraisik.
  3. Tegemist on teisest ELi liikmesriigist Soome lähetatava kauba kaugmüügiga eraisikutele või nendega võrdsustatud isikutele. Lisateave kaugmüügi kohta on maksuameti juhendis  Kaukomyyntiä koskevat arvonlisäverosäännökset Suomessa (Kaugmüügi kohta käivad käibemaksusätted Soomes).
  4. Tegemist on reisijateveoteenustega.

AVL § 3 lõike 4 kohaselt ei rakendata vähese äritegevuse piirmäära (aruandeperioodi käive maksimaalselt 10 000 eurot) välismaa ettevõtte suhtes, kellel pole Soomes alalist tegevuskohta.

Välismaa ettevõte võib saada taotluse esitamisel käibemaksukohustuslaseks ka Soomes teostatava müügi suhtes. Välisriigi ettevõte võib taotleda käibemaksukohustuslasena registreerimist juhul, kui muidu oleks müügi suhtes maksukohustus ostjal (AVL § 12.2). Taotleja kantakse registrisse kõige varem alates päevast, kui taotlus on laekunud maksuametile. Kui välismaa ettevõttel pole asukohta või alalist tegevuskohta ELi liikmesriigis, peab ettevõttel olema Soomes vabatahtlikult käibemaksukohustuslasena registreerimiseks maksuameti poolt kinnitatud esindaja.

Kui välismaa ettevõte korraldab Soomes ühendusesiseseid hankeid või tegeleb ühendusesisese müügiga, on ettevõte kohustatud esitama Soomes selle kohta teate. Ettevõte, kes teostab Soomes null-maksuprotsendiga müüki (nt ka ühendusesisene müük), peab Soomes tehtud hangetes sisaldunud käibemaksutagastuse saamiseks end käibemaksukohustuslasena registreerima.

Lisateave käibemaksukohuslasena registreerimise kohta on maksuameti juhendis Ulkomaalaisen rekisteröinti arvonlisäverovelvolliseksi Suomessa (Välismaalase käibemaksukohuslasena registreerimine Soomes).

4.1 Soomes ehitusega tegelev ettevõte

Käibemaksuseaduses määratletud ehitusteenustele ja nendega seotud tööjõurendile kohaldatakse pööratud käibemaksukohustust (AVL § 8 c). Ehitusala pööratud käibemaksukohustust tuleb kohaldada siis, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:

  1. teenus on ehitusteenus või tööjõu rentimine ehitusteenuse jaoks
  2. ostja on ettevõtja, kes oma tegevuse käigus muul viisil kui ajutiselt müüb ehitusteenuseid või rendib tööjõudu ehitusteenuse jaoks.

Lisateave ehitusala pööratud maksukohustuse kohta on maksuameti juhendis Rakennusalan käännetty arvonlisäverovelvollisuus (Ehitusala pööratud käibemaksukohustus).

5 Ettemaksuregistrisse registreerimine

Ettemaksuseaduse (1118/1996, EPL) § 25 kohaselt peab tasu maksja pidama töötasust või tarbimistasust maksud ette kinni , kui saaja ei ole kantud ettemaksuregistrisse. Ettevõte, kes tegeleb või tõenäoliselt hakkab tegelema ettevõtlusega, võidakse taotluse alusel kanda ettemaksuregistrisse. Ettemaksuregistrisse kuulumine ei ole kohustuslik.

Välismaa ettevõte võidakse kanda ettemaksuregistrisse siis, kui tal on Soomes alaline tegevuskoht või kui ettevõte asub riigis, millega Soomel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping (EPL § 25).

Ettevõtte Soomes saadud töötasudelt peetakse kinni tuluallikamaks juhul, kui ettevõte ei ole kantud ettemaksuregistrisse või kui ettevõte ei ole saanud tuluallikamaksukaarti, mille alusel kinnipeetava maksu määr on 0% (vt punkti 6.1).

Informatsioon ettevõtte ettemaksuregistrisse kuulumise kohta on avalik. Töötasu maksja peab kontrollima, kas tasu saaja kuulub ettemaksuregistrisse. Registreerimist võib kontrollida ettevõtete ja ühenduste infosüsteemi internetileheküljel YTJ-tietopalvelu - Yrityshaku. Andmeid saab otsida ettevõtte nime või Y-tunnuse abil. Andmeid ettevõtte ettemaksuregistrisse kuulumise kohta on võimalik saada ka maksuametilt.

Kui Soomes tulumaksukohustuslik ettevõte on kantud ettemaksuregistrisse, vastutab ta ise oma tulumaksude maksmise eest. Ettemaksuregistrisse registreerimine ei tekita ettevõttele automaatselt tulumaksukohustust Soomes.

Kui ettevõttel on Soomes alaline tegevuskoht, määrab maksuamet ettemaksu selle alusel, milliseks ettevõte hindab oma alalise tegevuskoha maksustatavat tulu. Äriettevõtja ja füüsilisest isikust ettevõtja deklareerib oma hinnangu tulevase käibe ja maksustatava tulu kohta registreerimisavaldusel Y3 ja äriühing registreerimisavaldusel. Y2. Muudatustest teatatakse vormil 5010, Verokorttihakemus ja ennakkoverohakemus (Maksukaarditaotlus ja ettemaksutaotlus) (äriettevõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kontserni aktsionärid). Äriühing võib taotleda ettemaksu määramist või selle muutmist vormil 5017, Yhteisön ennakkoveron hakemus/muutos (Äriühingu ettemaksutaotlus/muudatustaotlus).

5.1 Ettemaksuregistrist kustutamine ja registreerimata jätmine

Kui ettevõtte tegevus Soomes lõpetatakse, siis maksuamet  kustutab ta ettemaksuregistrist (EPL § 26). Ettevõte peab teatama oma äritegevuse lõpetamisest Y-vormil.

Maksuamet võib kustutada ettemaksuregistrist ettevõtte, kes jätab täitmata oma deklareerimis- ja maksukohustuse (EPL § 26). Ettemaksuregistrist võidakse kustutada, kui ettevõte ei ole esitanud perioodi maksudeklaratsiooni või kui ettevõte on jätnud käibemaksu, tulumaksu või ettemaksu maksmata.

Kui ettemaksuregistrisse kantud ettevõttele saadetakse infopäring, mis puudutab ettevõtte tegevust Soomes, peab ettevõte andma maksuametile  nõutud vastuse. Kui ettevõte vastust ei anna, võidakse ta ettemaksuregistrist kustutada.

Ettevõte võidakse jätta registreerimata või ta võidakse registrist kustutada ka selle põhjal, et ettevõtet juhtival isikul või tema poolt juhitaval muul ettevõttel on samalaadseid rikkumisi.

Informatsioon ettevõtte ettemaksuregistrisse kuulumise kohta on avalik. Töötasu maksja peab kontrollima, kas tasu saaja on kantud ettemaksuregistrisse. Registreerimist saab kontrollida YTJ infoteenindusest YTJ - Yritys- ja yhteisötietojärjestelmä — YTJ-tietopalvelu - Yrityshaku.

Lisateave ettemaksuregistrisse kandmise kohta on maksuameti juhendis Ennakkoperintärekisteriin merkitsemisen edellytykset ja rekisteristä poistamisen perusteet (Ettemaksuregistrisse kandmise tingumused ja registrist kustutamise alused).

6 Töötasult võetav tuluallikamaks

Kui välisriigi ettevõttel ei ole Soomes alalist tegevuskohta, ei ole ta kohustatud maksma Soomes tulumaksu. Välismaa ettevõttele makstud töötasult tuleb siiski nõuda sisse tuluallikamaks, kui töö on tehtud Soomes. Töötasu maksja on kohustatud kinni pidama tuluallikamaksu. Tuluallikamaksu kinnipidamine töötasult tuleb kõne alla peamiselt siis, kui välismaa ettevõte arendab ettevõtlust peamiselt välisriigis, kuid täidab Soomes ajutisi, lühikesi ja üksikuid tellimusi.

Töötasu on töö, ülesande täitmise või teenuse eest muul kujul kui palgana makstud tasu. Töötasuga seotud arve võib sisaldada ka kaubamüüki. Kui tasu saaja ei ole kantud ettemaksuregistrisse, tuleb töötasu osast pidada kinni ettemaks, olenemata töötasu suurusest. Töötasu suurusele võib osutada, märkides selle eraldi arvele või selle lisasse või arvestades kauba ja töötasu eri arvetel. Kui töötasu osa ei selgu arvest või selle lisadest, tuleb tuluallikamaks kinni pidada kogu tasumäärast.

Töötasu maksjal ei ole tarvis pidada kinni tuluallikamaksu, kui

  • välismaa ettevõte on kantud ettemaksuregistrisse või
  • välismaa ettevõte esitab töö tellijale tuluallikamaksukaardi, millel kinnipeetava maksu määr on 0%, või
  • välismaa ettevõte esitab muu selgituse, mis takistab maksu kinnipidamist. Muu selgituse all mõeldakse selgitust, mis näitab, et alalise tegevuskoha olemasolu eeldused puuduvad.

Tuleb siiski silmas pidada, et kui töötasu makstakse tehtud majaehitus-, mulla-, vesiehitus- või muu ehitustöö, paigaldus- või koostetöö, laevaehitus-, transpordi-, koristus- või hooldustöö eest, võib töö tellija jätta tuluallikamaksu kinni pidamata ainult siis, kui tasu saaja on kantud ettemaksuregistrisse või kui ta esitab 0-maksu tõendava tuluallikamaksukaardi. (Seadus piiratud maksukohuslase tulu maksustamise kohta 627/1978, LähdeVL § 10 e).

Tuluallikamaks töötasult on 13%, kui töötasu saaja on aktsiaseltsi või usaldusühinguga võrreldav ettevõte. Tuluallikamaks on 35%, kui töötasu saaja on äriettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja (LähdeVL § 7)

6.1 Tuluallikamaksukaart

Kui välismaa ettevõte täidab Soomes vaid üksikuid töötellimusi, võib ta taotleda tuluallikamaksukaarti (lähdeverokortti). Kinnipeetava maksu määr on 0%, kui välismaisel ettevõttel ei ole Soomes alalist tegevuskohta. Tuluallikamaksukaart antakse tähtajaliselt, teatud tellimuste täitmise ajaks. Tellimus tuleb eritleda ja selle kohta esitada töövõtu- või käsundileping.

Välisriigi äriettevõtja ja füüsilisest isikust ettevõtja taotleb tuluallikamaksukaarti vormil 5057, Hakemus rajoitetusti verovelvollisen lähdeverokortista, ennakkoverosta tai verokortista. (5057, Piiratult maksukohustuslase tuluallikamaksu kaardi).

Avaldusele tuleb lisada vorm 6206a, Selvitys ulkomaisen liikkeen- ja ammatinharjoittajan toiminnasta Suomessa.           

(6206e, Selgitus välismaise füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse kohta Soomes – Tulumaksukaardi-/ maksukaarditaotluse blanketi Y3 lisa).

Välisriigi äriühing taotleb tuluallikamaksukaarti vormil Ulkomaisen yrityksen lähdeverokorttihakemus 6202a. (6202e, Välismaa ettevõtte tuluallikamaksukaardi taotlus). Taotlusele tuleb lisada välisriigi äriregistri väljavõttele vastav väljavõte ning selle soome-, rootsi- või ingliskeelne tõlge.

6.2 Liigselt kinnipeetud tuluallikamaksu tagastamine

Ettevõttel on soovitatav registreerida end ettemaksuregistris enne tellimuse täitmise või hiljemalt enne arveldamise alustamist Soomes. Kui töötasu makstakse enne, kui ettevõte on kantud ettemaksuregistrisse, või enne kui ettevõttele on antud tuluallikamaksukaart, peab töötasu maksja üldjuhul tasust kinni pidama tuluallikamaksu. Ettevõte võib taotleda liigselt kinnipeetud tuluallikamaksu tagastust, kui Soomel ei ole mainitud tulu suhtes maksustamisõigust (LähdeVL § 11.2). Lisateave tuluallikamaksu ja selle tagastamise kohta on maksuameti teatises Lähdevero ja sen palauttaminen ulkomaiselle yritykselle (Tuluallikamaks ja selle tagastamine välismaa ettevõttele).

7 Registreerimine regulaarseks tööandjaks

Regulaarselt palku maksev tööandja on kohustatud registreerima end maksuameti tööandjate registris, kui tal on Soomes tulumaksustav alaline tegutsemiskoht. Ka selline tööandja, kellel ei ole Soomes tulumaksustatavat alalist tegutsemiskohta, võib vabatahtlikult registreerida end tööandjate registrisse. Lisateave tööandjate kohustuste kohta on maksuameti teatises Ulkomaisen yrityksen työnantajavelvollisuudet (Välismaa ettevõtte tööandjakohustused).

7.1 Alaline tegutsemiskoht Soomes

Tööandjate registrisse kantakse Soomes regulaarselt palka maksvad tööandjad. Kui välismaa ettevõttel on Soomes tulumaksu seisukohalt alaline tegutsemiskoht, võrdsustatakse ta Soome maksumaksjaga. Välismaa ettevõte peab seega registreerima end tööandjate registris, kui ta maksab Soomes regulaarselt palka kahele või enamale palgasaajale või üheaegselt vähemalt kuuele palgasaajale, kuigi nende töösuhe on ajutine ja ette nähtud lühiajalisena.

Välismaa ettevõte peab kinni tulumaksu vastavalt töötaja esitatud maksukaardile. Soomes maksimaalselt kuus kuud viibiv välismaa töötaja saab maksubüroost üldjuhul tuluallikamaksukaardi. Kui töötaja tuluallikamaksukaarti ei esita, tuleb tema palgast kinni pidada tuluallikamaks 35%. Üle kuue kuu Soomes asuv isik saab nn tavalise maksukaardi ja kui ta maksukaarti ei esita, tuleb pidada palgast kinni tulumaks 60%.

Tööandja peab lisaks maksma tööandja sotsiaalkindlustusmaksu, kui töötamine Soomes kestab vähemalt neli kuud. Tööandja sotsiaalkindlustusmaksu siiski kinni ei peeta, kui töötajal on oma elukohariigist saadud tõend (näiteks vorm A1 või E101). Sotsiaalkindlustusmaksu makstakse iga kuu tulumaksustatava palga ja materiaalsete soodustuste summa põhjal. Tööandja sotsiaalkindlustusmaksu protsent kinnitatakse iga aasta.

Ettevõte on ajutiselt palka maksev tööandja, kui tema teenistuses on vaid üks põhikohaga töötaja või 1–5 töötajat, kelle töösuhe ei kesta kogu kalendriaastat. Kui ajutiselt palku maksev tööandja ise ei soovi, siis teda tööandjate registrisse ei kanta. Ajutise tööandjana tegutsev ettevõte peab esitama palgamaksmist puudutava maksudeklaratsiooni ning juhul, kui ta on maksnud palku, siis tasuma tööandja makseid. Makstud palkade kohta tuleb esitada ka aastadeklaratsioon.

7.2 Kui Soomes ei ole alalist tegevuskohta

Kui välismaa ettevõttel pole Soomes tulumaksustamise alla kuuluvat alalist tegevuskohta, siis pole tal ka Soomes tööandja kohustusi ja ta ei pea end registreerima tööandjate registris. Ettevõtte töötajad vastutavad sellisel juhul ise palgast mahaarvatava maksu maksmise eest Soomes ettemaksuna, kui ettevõtte teenistuses olevad isikud viibivad Soomes üle kuue kuu. Välismaa ettevõte on siiski kohustatud esitama makstud palkade kohta aastadeklaratsioonis 7801, Työnantajan tai suorituksen maksajan vuosi-ilmoitus (Tööandja või töötasu maksja aastadeklaratsioon), kui tema töötajad viibivad Soomes üle kuue kuu.

Soovi korral võib ettevõte siiski end vabatahtlikult tööandjate registrisse kanda. Tööandjate registrisse kantud ettevõte peab maksu kinni vastavalt töötaja esitatud maksukaardile. Tööandjate registrisse kantud ettevõte peab kinni tuluallikamaksu ka niisuguselt maksukohuslasele makstavalt piiratud tulult, mis on Soomes maksustatav, näiteks renditöötaja palgatulu. Sellisel juhul ei pea töötaja ise maksuametile makse tasuma.

7.3 Tööjõu rentimine

Välisriigi tööandja, kes rendib välisriigist saabuva töötaja Soomes olevale töö tellijale, peab esitama oma Soomes töötavate töötajate kohta vastava deklaratsiooni. Deklaratsioon tuleb esitada kõigi töötajate kohta töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks. Deklaratsioon renditöötaja kohta esitatakse Helsingi piirkonna maksubüroole vormil 6147a, Ilmoitus vuokratyöntekijästä, jonka työnantaja ja palkanmaksaja on ulkomailla

Teadaanne renditud töötajast - Kelle tööandja ja palgamaksja on välismaal 6147e.

Deklaratsioon esitatakse töötamise kestusest olenemata kõigi Soomes töötavate välismaa renditöötajate kohta juhul, kui topeltmaksustamis vältimise leping ei takista Soomel töötaja palgast makse kinni pidada. Deklaratsioon tuleb esitada järgmistest riikidest saabuvate renditöötajate kohta.

Aastast 2007: Island, Norra, Rootsi, Taani, Läti, Leedu ja Eesti
Aastast 2009: Moldova, Gruusia, Valgevene ja Mani saar
Aastast 2010: Guernesey, Bermuda ja Jersey
Aastast 2011: Poola, Kasahstan, Kaimanisaared
Aastast 2013: Türgi
Aastast 2014: Küpros ja Tadžikistan

Lisaks tuleb deklaratsioon esitada ka sellisest riigist saabuva renditöötaja kohta, kellega Soomel ei ole maksulepingut. Maksuameti internetileheküljel on loetelu Soomes kehtivatest maksulepingutest.

Ettemaksuregistrisse kantud välisriigi tööandja või juhul, kui tööandja ei ole kantud ettemaksuregistrisse, siis tema esindaja peab esitama andmed oma renditöötajate ja neile makstud palkade kohta aastadeklaratsioonis. Deklaratsioon esitatakse iga aasta jaanuaris. Kui tööandja pole esindajat määranud, on tööandjal deklareerimiskohustus ka ettemaksuregistrisse mittekuulumise korral.

Soomes üle kuue kuu viibinud renditöötajate palkade kohta esitatakse aastadeklaratsioon vormil 7801, Työnantajan tai suorituksen maksajan vuosi-ilmoitus (Tööandja või töötasumaksja aastadeklaratsioon) ja alla kuue kuu Soomes viibinud palkade kohta vormil 7809, Vuosi-ilmoitus rajoitetusti verovelvollisille maksetuista suorituksista (Aastadeklaratsioon piiratud maksukohuslastele makstud tasude kohta).

Lisateave tööjõudu rentiva ettevõtte maksustamisega seotud kohustuste kohta Soomes on maksuameti juhendis Ulkomaiset vuokratyöntekijät ja Suomen verotus

(Välismaa renditöötajad ja nende maksustamine Soomes).

8 Registreerimine kindlustusmaksukohuslaseks

Soomes tegutsev kindlustusettevõte peab maksma kindlustuslepingu alusel makstavatelt kindlustuspreemiatelt maksu vaid juhul, kui kindlustusobjekt on Soomes asuv vara või Soomes toimuva tegevusega seotud või muu Soomes asuv hüve. Teatud juhtudel on kindlustuspreemiate maksukohustus kindlustusvõtjatel. Lisateave kindlustusmaksukohustuse kohta on maksuameti juhendis Vakuutusmaksuvero-ohje (Kindlustusmaksujuhend).

9 Käibemaksu ja tööandjamaksete deklareerimine ja maksmine

Pärast käibemaksukohustuslaste registrisse või tööandjate registrisse kandmist saadab maksuamet ettevõttele maksukontojuhised, milles selgitatakse perioodide tuludeklaratsioonide esitamist ja maksude maksmist maksukontole. Ühtaegu saadetakse ettevõttele maksukonto viitenumber.

Kui ettevõte maksab makse maksukontole, peab ta alati kasutama maksja personaalset maksukonto viitenumbrit. Kui ettevõte vajab viitenumbrit maksete tasumiseks juba enne registrisse kandmist, saab viitenumbri interneti kaudu maksukontoteeninduselt www.verotili.fi või võttes ühendust maksukonto nõustamistelefoniga (Verohallinto > Palvelunumerot (Maksuamet > Teenindusnumbrid)).

Käibemaks makstakse hiljemalt maksukuule järgneva kuu 12. kuupäeval. Ettemaks ja sotsiaalkindlustusmaks makstakse hiljemalt palgakuule järgneva kuu 12. kuupäeval.

Käibemaks, palgad, ette kinnipeetud maksud ja sotsiaalmaks deklareeritakse perioodi tuludeklaratsiooniga, mis peab laekuma maksuametisse hiljemalt palgaperioodile järgneva kalendrikuu 12. päeval. Paberkandjal esitatav deklaratsioon peab olema laekunud palgakuule järgneva kuu 7. kuupäeval.  

Käibemaksu- ja tööandjate registrisse kantud ettevõte peab esitama perioodi tuludeklaratsiooni, ka kui maksuperioodil tegevust ei ole olnud. Lisateave on teatises Kausiveroilmoituksen antaminen - Yritys- ja yhteisöasiakkaat (Perioodi tuludeklaratsiooni esitamine – Ettevõtte ja äriühingu kliendid).

Tööandjate registrisse kantud välismaa ettevõte peab esitama palkade ja tulumaksu kinnipidamise kohta lisaks ka aastadeklaratsiooni. Aastadeklaratsioon kalendriaasta jooksul makstud palkade kohta esitatakse järgmise aasta jaanuari lõpuks. Ka välismaa ettevõte, mis ei ole tööandjate registrisse kantud, peab esitama aastadeklaratsiooni, kui tema teenistuses olev isik viibib Soomes üle 6 kuu või kui tegemist on renditöötaja palgaga, mille maksustamist Soomes maksuleping ei takista.

Lisateave onmaksuameti juhendis (Maksukontode asjaomaste maksude deklareerimine ja maksmine).

10 Andmete elektrooniline esitamine

Välisriigi ettevõte võib esitada elektrooniliselt muu hulgas tuludeklaratsiooni, perioodi tuludeklaratsiooni ja aastadeklaratsiooni palkade kohta. 

Elektrooniliseks deklareerimiseks on vaja Katso-identifikaatorit (Katso-tunniste). Lisateave välismaa ettevõtte Katso-identifikaatori kohta on maksuameti juhendis Ulkomaiset toimijat (Välismaa ettevõtjad).

Lisateave maksuameti elektrooniliste asjaajamisteenuste kohta Verohallinto > Sähköinen asiointi (Maksuamet > Elektrooniline asjaajamine.

11 Tegevuse muutumine ja lõpetamine

Ettevõte peab teatama maksuametile muudatusteates, kui tema tegevus Soomes muutub oluliselt võrreldes sellega, mida registreerimisel teatati, ja kui muudatus võib mõjutada käibemaksu- või tulumaksukohustusi Soomes. Sellised muutused võivad olla näiteks tegevuse jätkumine Soomes planeeritust kauem, uus töövõtuleping, uut laadi äritegevus või töötamine Soomes prognoositust kauem. Muudatusavalduse (Y4, Y5 või Y6) lisana esitatakse sellisel juhul uuesti ka vormis 6204/6206 nõutavad andmed.

Kui välisriigi ettevõtte registriandmed (nt nimi või kontaktandmed, tegevuse katkemine, palgamaksmine, käibemaksukohustus) muutuvad, peab ettevõte muudatustest teatama vormil Y4, Y5 või Y6. Kui ettevõte lõpetab Soomes tegevuse, teatatakse sellest samadel vormidel, mida kasutatakse muudatuste puhul.

Ettevõte peab esitama perioodide tuludeklaratsioonid seni, kuni maksuamet on ta registrist kustutanud. Ainult teate saatmine tegevuse lõpetamise kohta ei tühista seega veel deklareerimiskohustust.

Ettevõte, kellel on alaline tegevuskoht, peab alati esitama tuludeklaratsiooni ka viimase tegevusaasta kohta. Tegevuse lõpetamisel peab ettevõte täpsustama viimase tegevusaasta ettemaksude määra. Ettevõte peab teatama uued aadressiandmed ja pangarekvisiidid välismaal võimalike maksutagastuste saamiseks.

Sama juhend soome keeles: Toiminnan aloittaminen Suomessa