Maksunumbrit puudutav juhend ehitussektori töötajatele ja tööandjatele (Veronumero - ohje rakennusalan työntekijöille ja työnantajille)

Date of issue
3/30/2012
Validity
In force until further notice

Lähiajal hakatakse ellu viima ehitussektori varimajandust puudutavaid seadusjärgseid uusi tõrjemeetmeid. Detsembris vastu võetud maksunumbreid ja maksunumbrite registrit puudutav seadus on esimene konkreetne samm valitsusprogrammis nimetatud ehitussektori varimajanduse tõkestamisega seotud tõhustatud meetmetest.

Esimeses etapis võetakse ehitusalal kasutusele maksunumber ja maksuametis hakatakse pidama ehitussektori avalikku maksunumbrite registrit. Peale selle antakse maksuametile pädevus väljastada Soomes ajutiselt töötavatele välismaalastele isikukoode. Teises etapis laiendatakse ehitusobjektide deklareerimiskohustust.

1. Esimese etapi seadusemuudatused

Soome parlament võttis 15.12.2011 vastu seaduse maksunumbrite ja ehitussektori maksunumbrite registri kohta (1231/2011, HE 58/2011). Muud sama teemaga seotud seadusemuudatused jõustuvad valitsuse määruse alusel hiljem määrataval ajal 2012. aasta jooksul.  Praegu on need hinnangulised ajad järgmised.

  • Alates 01.06.2012 saab ka maksuamet registreerida ajutiselt Soome tööle saabuvad välisriigi töötajad rahvastikuregistrisse ehk siis anda neile isikukoodid. Samas annab maksuamet töötajatele vastava palve korral ka maksunumbri.
  • 01.08.2012 avatakse avalik ehitussektori maksunumbrite register.
  • Alates 01.09.2012 on kõigil ehitusobjektil töötavatel isikutel kohustus kanda töö ajal nimesilti, millele on märgitud ka maksunumber. Enne 01.09.2012 alustatud tööobjektidel kehtib kuuekuuline üleminekuperiood, mille jooksul tuleb maksunumbrit sisaldav nimesilt kasutusele võtta. Maksunumber peab olema sellisel juhul fotoga nimesildile kantud hiljemalt 01.03.2013.

2. Mis on maksunumber?

Maksunumber on 12-kohaline personaalne numbrikombinatsioon, mille alusel ei saa teha kindlaks inimese vanust, sugu ega sünniaega. Maksunumber ei vahetu ega muutu tööandja või tööobjekti vahetumisel. Maksunumber peab olema ehitusobjektil töötavatel isikutel.

Maksunumbri saamine eeldab alati Soome rahvastikuregistrisse kantud isikukoodi olemasolu. Soome kodanikud saavad isikukoodi automaatselt sünnitunnistuse alusel, aga välisriikide kodanikud peavad ise taotlema oma isikuandmete kandmist rahvastikuregistrisse, misjärel saavad nad samuti Soome isikukoodi. Alles pärast seda on võimalik saada ka maksunumber.

Maksuamet on väljastanud maksunumbri kõigile seisuga november 2011 maksuameti klientide andmebaasi kantud füüsilistele isikutele sõltumata nende kodakondsusest. Maksunumber on märgitud aastavahetusel klientidele postitatud 2012. aasta maksukaartidele ja nende selgituste ossa.

Maksuamet annab edaspidi maksunumbri ka uutele maksuameti kliendiregistrisse kantud füüsilistele isikutele, kellel on Soome isikukood. See protseduur algab 01.06.2012.

Maksunumbri suhtes rakendatakse samu konfidentsiaalsusreegleid nagu maksustamisandmete suhtes. Maksunumbrit puudutavat teavet võib seega edastada vaid seadusjärgselt vastavat õigust omavatele pooltele.

Maksunumber kantakse ehitusalal kasutatavale nimesildile ja see peab olema ehitusobjektil viibimisel paigutatud nähtavale kohale. Maksunumber kantakse ka maksuameti hallatavasse avalikku ehitussektori maksunumbrite registrisse, kust saab kontrollida vajalikku nime ja maksunumbrit puudutavaid kandeid.

2.1. Maksunumbri eesmärk

Maksunumbri kasutuselevõtuga püütakse saavutada olukord, kus kõik ehitusalal töötavad isikud oleksid juba enne töö alustamist kantud maksuameti registrisse. See on põhieeldus töötajate ja tööandjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate maksukontrolliks. Maksunumbri abil saab kontrollida, kas isik on kantud maksuameti hallatavasse ehitusala avalikku maksunumbrite registrisse.

Tööandjal on võimalus tellida maksuametilt kõigi oma töötajate maksunumbrid koos, edastades alates 01.06.2012 maksuametile asjakohase taotluse oma töötajate isikukoodide kohta. Maksuamet saadab töötajate maksunumbrid tööandjale tähitud kirjaga. Vt lisateavet punktist 4.1.

2.2. Maksunumber kantakse fotoga nimesildile

Ehitusobjekti juhtival või kontrollival ehitustellijal on alates 2006. aastast olnud tööohutusseaduse § 52 a alusel kohustus hoolitseda selle eest, et kõigil ehitusobjektil töötavatel isikutel oleks nähtaval kohal isiku tuvastamist võimaldav fotoga nimesilt. Selline seadus puudutab nn ühist ehitusobjekti. Ühise tööobjektiga on tegemist siis, kui seal töötab samal ajal või järjestikku üle ühe tööandja või iseseisva ettevõtja.

Nimesildil ei ole ametlikke vorminõudeid, aga seaduse alusel peab nimesildil peale isiku nime ja foto olema muu hulgas näha ka see, kas tööobjektil töötav isik on töösuhtes olev töötaja või iseseisev ehk füüsilisest isikust ettevõtja. Fotoga nimesildil peab olema ka tööandja nimi. Praeguse muudatuse põhjal peab nimesildil peale varem nimetatud andmete olema ka isikule väljastatud ja maksunumbrite registrisse märgitud maksunumber.

Tööohutusseaduse muudatus, mille alusel tuleb nimesiltidele lisada ka maksunumber, jõustub hinnanguliselt 01.09.2012. Vanematel tööobjektidel, kus tegevus on alanud juba enne septembri algust, on maksunumbrite nimesiltidele kandmiseks pooleaastane üleminekuaeg. Seega peab kõigil tööobjektidel olema maksunumber nimesiltidele kantud hiljemalt 01.03.2013.

2.3. Kellel on kohustus kasutada fotoga nimesilti?

Kohustus kanda nimesilti lasub kõigil ühisel ehitusobjektil töötavatel isikutel, nii töötajatel kui ka iseseisvatel töötegijatel ehk siis näiteks ka füüsilisest isikust ettevõtjatel ja kommandiitühingu aktsionäridel. Nimesildi kandmise kohustus puudutab kõiki ühisel ehitusobjektil töötavaid isikuid, ka neid, kes ehitamisega otseselt ei tegele.  Seega peab nimesilt olema ka ehitusobjektil töötavatel kontoriametnikel, koristajatel ja valvuritel. Õppeasutuse õpetajatel ja praktikantidel peab olema ehitusobjektil töötamisel õppeasutuse kaart koos maksunumbritega

Nimesilti ei pea olema tööobjektile ajutiselt kaupa transportival isikul ega ka tööobjektidel, kus eraisik ehitab või remondib mõnda ehitist oma erakasutuse tarbeks. Nimesildi kasutamist ei nõuta ka tööobjektidel, mida ei saa liigitada ühiseks tööobjektiks.

Töötajad saavad nimesildi tööandjalt või tööobjekti peatöövõtjalt. Ettevõtjatel peavad olema oma sildid.  Ehitusobjektist olenevalt võib kasutusel olla ka ühtne nimesilt/läbipääsuluba. Ehitusobjektil töötavatel isikutel ei ole õigust alustada tööd ja saada läbipääsuluba tööobjektile enne, kui neil on maksunumbri ja fotoga nimesilt.

Septembri algusest jõustuva tööohutusseaduse muudatusega laiendatakse nimesildi kontrollimise kohustust peale ehitustellija ka ehitusobjekti peatöövõtjale ja tööandjatele. Alltöövõtjad ja muud tööandjad vastutavad oma töötajate ja lepingupartnerite eest. Fotoga nimesildi kasutamise kontrollimise kohustust mittetäitnud ehitustellija, peatöövõtja ja tööandja suhtes võidakse tööohutusseaduse § 63 alusel rakendada tööohutuse rikkumist puudutavaid sanktsioone.

Nimesildi kasutamist kontrollivad töökaitseametnikud. Nimesildi kasutamise ja kontrollimise kohustuse ning ehitusobjekti tööde alustamist puudutavate küsimuste kohta saab täpsemat teavet töökaitseametist. (www.tyosuojelu.fi)

2.4. Mis on seaduses nimetatud ehitusobjekt?

Ehitusobjekt on ala, mille suhtes tuleb rakendada valitsuse määrust ehitustööde ohutuse kohta (205/2009). Ehitamine on määratud valitsuse määruses ehitustööde ohutuse kohta (205/2009) järgmiselt.

Maa all ja maa peal ning vees toimuv ehitise või muu konstruktsiooni ehitamine, remontimine ja hooldus ning nendega seotud paigaldustööd, lammutustööd, mullatööd, vesiehitus ning ehitamisega seotud projekteerimine. Peale selle ka neid töid puudutav ehitusprojekti ettevalmistamine ja planeerimine.

Ehitamise all mõistetakse seega näiteks mõne kinnistuga seotud ehitus- ja remonditöid. Kinnistuks loetakse maa-ala, hoonet ja püsikonstruktsiooni või nende osa. Püsikonstruktsioonide all mõistetakse näiteks sildu, kaisid, elektri-, vee- ja kaugküttevõrke ning sidevõrke. Ehitustööd on nii majaehitus kui ka mullatööd ja vesiehitus.

Majaehituse alla kuuluvad näiteks igat liiki hoonete ja konstruktsioonide ehitamine, renoveerimine, kapitaalremont, muudatus-, laiendus-, korrastus- ja taastamistööd, ehitusmontaažitööd (elektripaigaldised, isolatsioonitööd, KVV-paigaldised, liftid, valve- ja häiresüsteemid), ehituse viimistlustööd (mööblipaigaldused, põranda- ja seinakatete paigaldus, värvimine ning klaasimine, krohvimine), ehitusmasinate rentimine koos kasutajatega, ehituspiirete ja -tellingute püstitamine.

Mullatööde ja vesiehituse alla kuuluvad näiteks ehitusobjekti pinnasetööd, hoonete lammutamine, ehitusprahi koristamine, ühendusteede (teed, tänavad, raudteed, veeteed ja lennuväljad), võrkude (vee-, kanalisatsiooni-, andmeside-, gaasi-, kütte- ja elektrivõrgud) ning muude keskkonna- ja muldkonstruktsioonide rajamine (sillad, kaid).

3. Ajutiselt Soome tulevad välisriigi töötajad saavad isikukoodi ja maksunumbri maksuametist

3.1. Protseduur

Soome tööle saabuvad välismaalased peavad taotlema rahvastikuregistrisse kandmist ja selle põhjal saadavat Soome isikukoodi, kui neil seda juba varasemast ajast ei ole.  Soome isikukood on eeldus maksunumbri saamisele.

Maksuamet saab alates juuni algusest magistraadiga paralleelse õiguse kanda ajutiselt Soome tööle saabuvaid isikuid rahvastikuregistrisse ja anda neile isikukoode. Maksuamet võib kanda isiku rahvastikuregistrisse juhul, kui isik viibib Soomes alla 12 kuu ja tal ei teki alalist elukohta. Sellisel juhul registreeritakse sellise isiku kohta järgmised andmed: täielik nimi, sünniaeg, sugu, sünnikoht, aadress, kodakondsus, emakeel ja amet. Välismaalane peab isikukoodi saamiseks täitma registreerimisblanket.i 

Samas kogub maksuamet maksustamiseks vajalikke andmeid, näiteks andmed tööandja, Soomes viibimise ja töötamise kestuse, palga/tulu summa, töötamisõiguse aluste ja töötaja staatuse kohta (ehk teisisõnu, kas tegemist on renditöötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või töösuhtes palgasaajaga).

Maksuametisse tulles oleks hea, kui töötajal on kaasas juba täidetud taotlus tuluallikamaksu kaardi või maksukaardi saamiseks. Vt maksuameti väljaannet maksustamisteabe kohta välisriigist Soome saabuvatele töötajatele („Verotietoa ulkomailta Suomeen tuleville työntekijöille”).

Pärast andmete registreerimist antakse töötajale maksuametist dokument, millelt on näha tema maksunumber. Selline dokument võib olenevalt maksustamisest olla maksukaart, tuluallikamaksu kaart, teadaanne maksukaartide ja avansiliste maksude arvestamise aluste kohta või eraldi tõend, millel on toodud ka maksunumber.

Alles pärast seda võib töötaja saada tööandjalt või peatöövõtjalt ehitusobjektil vajaliku fotoga nimesildi ja õiguse ehitusobjektil töötada.

Kui isikukoodi taotlev töötaja soovib viibida Soomes üle aasta, siis väljastab isikukoodi endiselt magistraat. Alles pärast magistraadist isikukoodi saamist saab töötaja tulla maksuametisse maksunumbrit taotlema.  Ka võimalikud pereliikmed registreeritakse magistraadis.

Isikukoodi saamiseks tuleb maksuameti teeninduspunktis isiklikult kohal käia. Kõik maksuameti teeninduspunktid isikukoode ei väljasta. Registreerimisavaldusi vastuvõtvate teeninduspunktide loend on toodud selle teabedokumendi lõpus.

3.2. Vajalikud dokumendid isiku andmete registreerimiseks

Taotluse vastu võtnud ametnik peab tuvastama taotleja isiku tema ametliku reisidokumendi alusel. Peale selle uurib maksuamet registreerimise eelduste olemasolu, näiteks riigis viibimise seaduslikkust. Seepärast peavad kliendil olema kaasas dokumendid, mille alusel saab teha kindlaks tema isiku ja uurida registreerimise eeldusi. Kliendi asjaajamisel vajalikud dokumendid sõltuvad sellest, millisest riigist ta Soome tuleb.

Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik

Kaasas peavad olema järgmised dokumendid.

1. Kehtiv pass või Schengeni ruumi ametlik isikut tõendav dokument, mille fotolt on isik raskusteta tuvastatav.

2. Kui Soome saabumisest on möödunud üle kolme kuu, peab kaasas olema ka politsei tõend elamisõiguse registreerimise kohta. Seda pole vaja, kui Soome saabumisest on möödunud alla kolme kuu. Registreerimise kohta saate lisateavet politsei internetilehelt aadressil: www.poliisi.fi

3. Tööleping või kirjalik töösuhte põhitingimuste kirjeldus Soomes tehtava töö kohta. See on vajalik selleks, et teha kindlaks isikukoodi väljastamise ja andmete registreerimise piisav põhjendatus.

Muu kui Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik

Kaasas peavad olema järgmised dokumendid.

1. Kehtiv pass, mille fotolt on isik raskusteta tuvastatav.

2. Kui isiku eesmärk on teha Soomes tööd, mida ei ole loetletud välismaalaste seaduse § 81 lõikes 1, peab isikul olema kehtiv töötaja elamisluba.

Muul kui Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanikul on õigus töötada Soomes ehitustöödel ilma elamisloata ainult juhul, kui ta tuleb Soome teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna ettevõtte alalise töötajana tegema ajutist allhanketööd ning tal on riigis elamiseks ja töötamiseks õigust andvad load, mis on kehtivad ka pärast töö lõppemist Soomes. Selline töötamine võib kesta kuue kuu jooksul kokku maksimaalselt kolm kuud

Töötamisõiguse ja elamislubade kohta saab lisateavet migratsiooniameti kodulehelt aadressil: www.migri.fi

3. Tööleping või kirjalik töösuhte põhitingimuste kirjeldus Soomes tehtava töö kohta. See on vajalik selleks, et teha kindlaks isikukoodi väljastamise ja andmete registreerimise piisav põhjendatus.

Eelduste uurimise järel kannab maksuamet isiku Soome rahvastikuregistrisse. Klient saab isikukoodi üldjuhul kohe. Andmete kandmine rahvastikuregistrisse on tasuta.

4. Ehitussektori avalik maksunumbrite register

Uues seaduses on sätestatud maksuameti hallatava ehitusala maksunumbrite registri tegevus. Maksuamet kannab maksunumbrite registrisse personaalse maksunumbri ja muud isiku kohta registreeritavad andmed. Maksuameti avalik ehitussektori maksunumbrite register avatakse augusti alguses. Augustist alates saavad kõik kontrollida vajaliku isiku nime ja maksunumbri vastavust ehk siis seda, kas ehitusalal töötava isiku andmed on kantud registrisse.

Registrist päringu tegemiseks peab teadma nii isiku ees- ja perekonnanime kui ka maksunumbrit. Päring ei tööta ainult nime või maksunumbri alusel. Vastuseks saab, kas sisestatud nimi ja maksunumber klapivad ehk siis kas isiku andmed on registris või mitte.  Muid andmeid (nt isikukoodi) päringu esitajale ei näidata.

4.1. Maksunumbrite registrisse kandmine

Maksunumbri väljastamisega ei ole töötaja veel kantud maksunumbrite registrisse. Ehitussektori töötajate kandmist sellesse registrisse tuleb eraldi taotleda. Vastava taotluse võib esitada isik ise, tema tööandja või ehitusobjekti peatöövõtja. Maksuamet võib kanda isiku registrisse ka omaalgatuslikult.

Tööandjal oli võimalus kuni 31.01.2012 taotleda oma ehitusobjektil tegutsevate töötajate maksunumbreid avansiliste maksete andmete otsese edastamise käigus 2011. ja 2012. aasta vahetusel. Enne jaanuari lõppu tehtud taotluste alusel ehitusobjektil töötavad töötajad kantakse 01.08.2012 avatavasse ehitusala avalikku maksunumbrite registrisse.

Kui tööandja ei ole taotlenud maksunumbreid otsese ülekandmisena jaanuari lõpuks või töötaja on alustanud tööd pärast aastavahetust, peab tööandja taotlema eraldi oma töötajate kandmist nimetatud avalikku registrisse. Taotluse võib esitada elektroonilisel teel, telefonitsi või maksuameti teeninduspunktis. Maksuamet soovitab, et tööandjad taotleks oma töötajate kandmist ehitusala maksunumbrite registrisse elektrooniliselt, kui korraga taotletakse üle 20 isiku maksunumbreid. Elektroonilist menetlust on selgitatud blanketil [link blanketile, valmib hiljem]. Elektroonilisi taotlusi saavad tööandjad maksuametile esitada alates 01.06.2012. Telefonitsi või isiklikult maksuameti teeninduspunktis esitatavaid taotlusi saab edastada alates 01.08.2012, kui register on avatud.

4.2. Maksunumbrite registrist kustutamine

Isiku andmed võidakse avalikust maksunumbrite registrist kustutada kas isiku enda palvel, kui ta esitab tõendi selle kohta, et enam ehitusalal ei tegutse. Selline tõend võib olla näiteks dokument, mis näitab, et isik on läinud tööle muul tegevusalal tegutseva ettevõtte teenistusse. Maksuamet võib kustutada isiku registrist ka omaalgatuslikult, kui ta enam Soomes ehitusobjektil ei tööta.

Registrist ei saa andmeid kustutada tööandja või muu algselt isiku registreerimist taotlenud poole palvel. Kuigi nimesildid, millele maksunumber märgitakse, on tööandjapõhised, on maksunumber ise isikupõhine ja see on vajalik ennekõike töötajale endale. Seepärast pole põhjendatud anda õigus isikut puudutavate andmete kustutamiseks maksunumbrite registrist ka tööandjale või peatöövõtjale. Ainult töötajal endal on alust hinnata seda, kas registris olemine on talle näiteks pärast töösuhte lõppemist veel vajalik.

5. Teise etapi uuendused 2013. aastal

2013. aastal on kavas võtta ehitusobjektidel kasutusele töötajaid ja ehitustöövõtte puudutav spetsiaalne deklareerimismenetlus. Selline deklareerimismenetlus on ka praegu vabatahtlikuna kasutusel mõnes peamiselt ehitustööstuse tööandjaorganisatsiooni liikmesettevõttes.

Deklareerimismenetluse puhul teatab peatöövõtja maksuametile iga kuu andmed tööobjektil töötavate töötajate ja muude tasusaajate kohta. Iga töövõtja peab teatama oma töötajate andmed ehitusobjekti peatöövõtjale, kes edastab andmed ühiselt kord kuus maksuametile.

Ehitusteenuste tellijal on kohustus deklareerida maksuametile maksustamise kontrollimise jaoks vajalikud allhankijat ja tellija alltöövõtjatele makstud makse puudutavad andmed. Seega peavad ka pikkade töövõtukettide kõik ketti kuuluvad tellijad deklareerima oma alltöövõtja ja tööjõu rentimise andmed.

Eesmärk on, et deklareerimiskohustuse täitmiseks vajalike seadusemuudatuste kohta esitataks valitsuse eelnõu 2012. aastal pärast seda, kui on otsustatud muu hulgas ka deklareerimiskohustuse ulatusega seotud üksikasjad. Menetlus võetakse kasutusele 2013. aasta jooksul. Maksuamet annab töövõttude deklareerimise ja töötajate andmete esitamise kohustuse sisunõuete, andmete esitamise viisi ja menetluse algamise aja kohta täpsemalt teada, kui varem nimetatud valitsuse eelnõu on esitatud.

Maksuamet kasutab selliselt saadud andmeid reaalajas toimiva maksustamise kontrollimise tarbeks: käibemaksustamise ja tööandja maksete kontrollimisel ning kohustuste mittetäitmisele reageerimisel, avansilise tulumaksu registriga seotud meetmete puhul ning maksude sissenõudmisel ja kontrollimisel. Andmete abil saab lisaks hinnata klientide maksustamisviisi ja registreerimisvajadust kliendi- ja tööandjaregistrisse, käibemaksukohustuslaste registrisse ja avansilise tulumaksu registrisse.

7. Isikukoode väljastavad maksuameti teeninduspunktid

Isikukoodi saamist käsitlevaid avaldusi käsitletakse järgmistes maksuameti tegevuspunktides. Registreerimine on tasuta. Isikukoodi saab endiselt peale magistraadi ka pensioniameti (KELA) büroode kaudu. Magistraadid ja KELA ei väljasta siiski maksunumbreid.

Ahvenamaa maksuamet: Mariehamn
Lõuna-Karjala maksuamet: Lappeenranta, Imatra
Lõuna-Pohjanmaa maksuamet: Seinäjoki
Lõuna-Savo maksuamet: Savonlinna
Jokilaakso maksuamet: Ylivieska, Raahe
Kainuu maksuamet: Kajaani
Kesk-Pohjanmaa maksuamet: Kokkola
Kesk-Soome maksuamet: Jyväskylä
Kymenlaakso maksuamet: Kouvola, Kotka
Lapi maksuamet: Rovaniemi, Sodankylä, Kittilä
Meri-Lapi maksuamet: Kemi, Tornio
Sise-Soome maksuamet: Tampere, Hämeenlinna
Pohjanmaa maksuamet: Närpiö, Pietarsaari, Vaasa
Põhja-Karjala maksuamet: Joensuu
Põhja-Pohjanmaa maksuamet: Oulu
Põhja-Savo maksuamet: Iisalmi, Kuopio, Varkaus
Päijät-Häme maksuamet: Lahti
Pealinnapiirkonna maksuamet
Satakunta maksuamet: Rauma, Pori
Uusimaa maksuamet: Järvenpää, Lohja, Porvoo
Päris-Soome maksuamet: Salo, Turu