Tegevusjuhised töötajale, tööandjale ja töö tellijale
Maksuameti väljaanne 288.07
Alates aastatest 2008, 2009 ja 2010 juhendis kehtivad muudatused
1. Üldist
2. Tööjõu rentimine
2.1. Tööjõu rentimise ja alltöövõtu erinevused
2.2. Tööjõu
rentimise ja tööjõu vahendamise erinevused
2.3 Töötamine füüsilisest
isikust ettevõtjana
3. Tegevusjuhised välismaisele renditöötajale
3.1. Piiratud maksukohuslasest renditöötaja maksustamine
3.1.1. Isikukoodi taotlemine
3.1.2. Ettemakstud maksete taotlemine
3.1.3. Tõend asukohariigi maksuametile
3.1.4. Lõpliku maksustamise teostamine Soomes
3.2. Üle kuue kuu Soomes viibivate töötajate maksustamine
4. Tegevusjuhised
välismaisele renditööandjale
4.1. Välismaise
tööandja teavitamiskohustused
4.1.1 Teade
renditöötaja kohta
4.1.2. Aastadeklaratsioon
4.1.3. Teatamiskohustuse täitmata jätmise
tagajärjed
4.2. Välismaise tööandja registreerimine tööandjate
registris
4.2.1. piiratud maksukohuslasest
töötaja
4.2.2. tavaline maksukohuslasest
töötaja
4.3. Välismaise tööjõudu rentiva ettevõtte ettemaksuna kinnipeetava
tulumaksu registreerimine
4.4. Käibemaksu maksmise kohustus
5. Juhised soomlasest töö
tellijale
5.1. Töö tellija teatis
5.2. Teatamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed
5.3. Töö tellijal lasuv maksu kinnipidamise kohustus
6. Ettevõttelt
kinnipeetud tulumaksu tagastamine
Lisa: Tööjõu
rentimisega seotud korduma kippuvad küsimused (pdf)
1. Üldist
2007. aasta alguses jõustunud seadusemuudatuse alusel kuulub kuni kuus kuud
Soomes viibivate välismaise tööandja teenistuses olevate renditöötajate
palgatulu Soomes maksustamisele, kui töötaja asukohariigiga sõlmitud kahekordse
maksustamise vältimise leping lubab maksustamist.
Järgmised kahekordse maksustamise vältimise lepingud lubavad
maksustamist:
- 2007. aastast: Island, Norra, Rootsi, Taani, Läti, Leedu ja Eesti
- 2009. aastast: Moldova, Gruusia, Valgevene ja Mani saared
- 2010. aastast: Guernsey, Bermuda ja Jersey
Lisaks maksustatakse renditööst saadud palgatulu, kui töötaja on pärit
riigist, millega Soomel ei ole lepingut kahekordse maksustamise vältimiseks.
Palka vaadeldakse Soomes maksustatava tuluna sõltumata riigis viibimise ajast
ja alates esimesest tööpäevast. Teistest riikidest, kellega Soomel on sõlmitud
leping kahekordse maksustamise vältimiseks, pärit olevate töötajate palgatulu
kuulub Soomes maksustamisele juhul, kui töötaja viibib Soomes üle 183 päeva 12
järjestikuse kuu või kalendriaasta jooksul.
Kui renditöötaja tööandjaks on välismaine ettevõte, kellel ei ole Soomes
alalist tegevuskohta ning kes ei ole asutanud siin filiaali ega muud firmat, ei
ole ettevõte kohustatud pidama kinni tulumaksu Soome renditöötajate palgatulult.
Seetõttu peab renditöötaja ise hoolt kandma oma maksude tasumise eest
siin teenitud palgatulult.
Juhendit ei kohaldata olukordades, kus renditöötajaid vahendaval ettevõttel
on Soomes alaline tegevuskoht või on ettevõte asutanud Soome firma, mille kaudu
makstakse töötajale palka. Eeltoodud olukordades on ettevõttel üldiselt nii
sotsiaalkindlustuse kui ka tulumaksuga seotud deklareerimiskohustus ja tööandja
kohustused Soomes nagu näiteks maksude kinnipidamise kohustus töötaja
palgast. Täiendavat infot leiate Maksuameti väljaandest "Välismaise
ettevõtte kohustused tööandjana", 281.07 (pdf)
Käesolevas juhendis selgitatakse, kuidas välismaisel renditöötajal,
välismaisel tööandjal, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta ning soomlasest
töö tellijal tuleb toimida.
2. Tööjõurent
Tööjõurent tähendab lepingul põhinevat töökorraldust, mille alusel tööjõudu
rentiv tööandja loovutab vastava tasu eest töötajaid kellegi käsutusse (töö
tellijale, kasutajafirmale). Tööjõurendifirma ja soomlasest töö tellija suhteid
reguleerib kahe ettevõtja vaheline võlaõiguslik lepinguline suhe. Eelmainitud
kord kehtib ka füüsiliste isikute kohta, kes on lepingu osapooled.
Välismaisel ettevõtjal lasuvad tööandjapoolsed kohustused enamasti ka
hoolimata sellest, et soomlasest töö tellijale siirduvad need tööandjapoolsed
kohustused, mis on seotud otseselt töö tegemisega. Sellisteks kohustusteks on
näiteks tööaega ja tööohutust puudutavad kohustused. Töö sooritatakse töö
tellija juhtimise ja järelevalve all enamasti tellija ruumes ning tema
tööriistade ja materjalidega.
Töötajat võib vaadelda renditöötajana juhul, kui töö juhtimise ja
järelevalveõigus on välismaise tööandja asemel soomlasest tellijal. Lisaks
mõjutavad töötaja vaatlemist renditöötajana järgmised asjaolud:
- Töö teostatakse töökohal, mis kuulub soomlasest töö tellija
käsutamisõiguse alla ja mille eest ta on vastutav; niisiis välismaine tööandja
ei tegutse mainitud töökohal ise, vaid annab oma töötaja Soome ettevõtte
käsutusse
- Välismaisele tööandjale makstav hüvitis arvutatakse kasutatud aja
alusel või on hüvitise ja töötaja palga vahel teistsugune seos
- Tööriistad ja –vahendid annab töötajale kasutada peamiselt soomlasest töö
tellija
- Välismaine tööandja ei määra ühepoolselt töötajate arvu ega nende sobivust
Näide.
Eesti ja Soome ettevõtte vahel on sõlmitud
leping töötaja lähetamise kohta Soome ettevõtte ehitusobjektile. Palka maksab
eestlasest tööandja. Töid juhatab ja käsutamisõiguse määrab Soome ettevõte.
Tegemist on tööjõurendiga.
Renditööjõudu puudutav määruste kohaldamisala ei ole piiratud mitte
välismaise ettevõtte tegevusala alusel, vaid otsustamisel lähtutakse üldpildist,
võttes arvesse eespool toodud kriteeriume.
Tööjõu rent hõlmab lisaks tavapärasele renditud tööjõule ka näiteks olukordi,
kus töötajal puudub tööjõurendifirmaga, kes on sõlminud soomlasest tellijaga
lepingu, otsene töösuhe, kuna rendileandja on rentinud töötaja teisest
ettevõttest. Selles olukorras lasub deklareerimiskohustus renditöötajale palka
maksval tööandjal, kellega töötajatel on töösuhe.
Näide: Poola ettevõte rendib ühe Poola ja kaks Läti
töötajat Taanis tegutsevale ettevõttele, kes rendib töötajad omakorda edasi
Soomes tegutsevale tellijale Soomes tehtava töö sooritamiseks. Töötajatel on
töösuhe Poola ettevõttega.
Poola ettevõte on töötajate välismaine tööandja, kellel lasuvad käesolevas
väljaandes edaspidi kirjeldatud deklareerimiskohustused. Läti töötajatel on
renditöö eest saadud palgatulu suhtes maksukohustus Soomes esimesest
tööpäevast alates. Tänu kahekordse maksustamise vältimiseks sõlmitud lepingule
on Soomel Poolas elava töötaja palgatulu maksustamisõigus ainult juhul, kui
töötaja viibib Soomes üle kuue kuu.
2.1 Tööjõu rentimise ja alltöövõtu erinevused
Tööjõurendi ja alltöövõtu omavahelised erinevused on tänu uutele määrustele
suurenenud. Alltöövõtu puhul vastutab juhtimis- ja järelevalveõiguse eest
alltöövõtja. Tööjõu rentimise puhul vastutab töödejuhatamise eest töö tellija
ehk tööjõurendi kasutaja.
Alltöövõtu puhul kasutavad töötajad alltöövõtja tööriistu. Tööjõu rentimise
puhul kasutavad töötajad töö tellija tööriistu. Alltöövõtu puhul vastutab töö
lõpptulemuse eest alltöövõtja. Tööjõu rentimise puhul vastutab töö lõpptulemuse
eest töö tellija.
Näide: Leedu ja Soome ettevõtte vahel on sõlmitud leping,
mis puudutab töövõttu Soome ehitusplatsil. Töötajatele maksab palka Leedu
tööandja. Leedu ettevõtja juhatab töid ja teostab ehitusplatsil oma töötajate
töö suhtes järelevalvet ning vastutab ka töö lõpptulemuse eest. Leedu
ettevõtte otsustada on see, mitut töötajat ta töö valmimiseks vajab. Tegemist
on alltöövõtu, mitte tööjõurendiga.
2.2 Tööjõu rentimise ja tööjõu vahendamise
erinevused
Tööjõu vahendamist tuleb teatud olukordades eristada
tööjõu rentimisest. Kui välismaist tööjõudu pakkuv ettevõte tegutseb ainult
vahendajana, mitte töötajate tööandjana, siis seda tööjõu rentimiseks ei loeta.
Soome ettevõte muutub töötajate tööandjaks juhul, kui töötajad siirduvad Soome
ettevõtte teenistusse. Sel juhul lasuvad kõik tööandjapoolsed kohustused Soome
ettevõttel.
Näide: Leedu ettevõte vahendab töötajaid Soome
koristusettevõtte teenistusse. Töö toimub Soome ettevõtte juhtimise ja
järelevalve all ning Soome ettevõtte töövahenditega. Töötajatele maksab palka
Soome koristusettevõte. Sel juhul on töötajate tööandjaks Soome
koristusettevõte.
2.3 Töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana
On olukordi, mil tuleb hinnata, kas töötaja töötab tööjõu rentimise või
otsese töösuhte asemel hoopis füüsilisest isikust ettevõtjana. Otsus tehakse
alati konkreetsest olukorrast lähtuvalt üldhinnangu alusel.
Füüsilisest isikust ettevõtjana saadud tuluga on enamasti tegemist siis, kui
töö tellijal puudub kindel juhtimis- ja järelevalveõigus, ettevõtja kasutab oma
töövahendeid ning töötab oma ruumides. Lisaks sellele tuleb tähelepanu pöörata
ka asjaolule, kas töötaja pakub oma teenust avalikult ning sellele, kes vastutab
lõpptulemuse eest. Kui tegemist on füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest
saadava tuluga, loetakse see maksustamise puhul töötasuks.
Näide: Eesti ettevõte pakub Soome ehitusettevõttele
töötajateks eestlastest töötajaid, kes tegutsevad füüsilisest isikust
ettevõtjatena põranda plaatijatena. Töö toimub Soome ettevõtte vahenditega
ning Soome ettevõtte juhtimise ja järelevalve all. Lisaks sellele on antud
töösuhtes ka soomlastest töötajad. Nende tingimuste alusel tekib
ehitusettevõtte ja Eesti plaatijate vahel töösuhe, mille alusel
ehitusettevõtte poolt plaatijatele makstav väljamakse loetakse
palgaks.
Maksuamet on väljastanud juhised Palk või töötasu (Palkkaa
vai työkorvausta). Juhiste alusel on võimalik otsustada, kas tegevust on
palga või töötasuga.
Väljamakse tegija peab arvestama sellega, et töötaja poolt saadav töötasu
maksukaart (tavaliselt nn. 0- tulumaksu kaart) ei anna väljamakse tegijale
usalduskaitset, kui töö tellija ja töötaja vahel tekib töösuhe, mida väljamakse
tegija oleks pidanud teadma. Usalduskaitse kohta on täpsem info juhendis
"Usalduskaitse maksustamise korral” (Luottamuksensuojasta verotusmenettelyssä).
3. Juhised
välismaalt pärinevale renditöötajale
3.1. Piiratud maksukohuslasest renditöötaja maksustamine
Kui isik viibib Soomes maksimaalselt kuus kuud, loetakse ta piiratud
maksukohuslaseks. Maksustamisviis on erinev kui tavalise maksukohuslase
puhul.
3.1.1 Isikukoodi taotlemine
Ettemaksuna makstava tulumaksu määramiseks peab töötajal olema Soome
isikukood. Kui töötaja ei ole varem isikukoodi taotlenud, saab ta ettemaksuna
makstava tulumaksu taotlemise ajal maksuametist juhised ja blanketi isikukoodi
taotlemiseks. Isikukoodi taotlemisel peab töötaja tõestama oma isikut passi või
muu ametliku reisidokumendi alusel.
3.1.2. Ettemaksuna makstava tulumaksu taotlemine
Renditöötaja, kes on pärit Islandilt, Norrast, Taanist, Lätist, Leedust või
Eestist ning Moldovast, Gruusiast, Valgevenest, Jersey’st, Guernsey’st ja
Bermudast või riigist, millega Soomel puudub leping kahekordse maksustamise
vältimiseks, maksab Soomes saadud palgatulult määratava maksu ettemaksuna, va
juhul, kui töötajal ei ole Soomes tulumaksuga maksustatavat maksjat. Ettemaksuna
makstava tulumaksu määramiseks peab töötaja võtma kontakti töö- või
elukohajärgse maksuametiga kohe töötamise alustamisel Soomes ning hiljemalt
töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks.
Näide. Kui töö algab 7.3.2007, peab töötaja taotlema
ettemaksuna tasutava tulumaksu määramist hiljemalt 30.4.2007.
Ettemaksuna makstava tulumaksu määramisel tehakse palgatulult mahaarvamine
510 eurot kuus töötamise aja jooksul. Kui töötamisperiood sisaldab poolikuid
kuid, on mahaarvatav summa mainitud aja eest 17 eurot päevas.
Näide. Töötaja töötab Soomes kolm kuud ja neliteist päeva.
Tema poolt teenitud palk on 1500 eurot kuus ja pooliku kuu eest 1000 eurot.
Töötaja maksustatav tulu Soomes on niisiis 5500 eurot, millest tehakse
mahaarvamine 510 eurot iga kuu eest kolme kuu kohta ja 17 eurot päevas
neljateistkümne päeva kohta (5 500 – (3 x 510 + 14 x 17 e) = 3 732 e).
Töötajale määratakse ettemaksuna makstav tulumaks summalt 3 732 eurot, mis
moodustab 35-protsendilise püsiva tulumaksumäära.
Tulumaksu ettemaksuna tasumise taotlemine toimub blanketi ”Tulumaksukaardi
taotlus/Välismaal alaliselt elav isik kes tuleb Soome, renditöötaja” (Veroh 6205 / Veroh 6205e, pdf)
abil. Blanketil küsitakse lisaks isikuandmetele veel järgmisi maksustamise
seisukohalt olulisi andmeid:
- aadress Soomes ja välismaal
- Soome saabumise ja Soomest lahkumise kuupäev
- kas töötaja maksab Soomes saadud palgalt ettemaksuna makstavat tulumaksu
oma kodumaal
- Soomes saadud palga suurus
- Soomes töötamise aeg
- kontonumber (BIC/IBAN vormis)
Ettemaksuna makstav tulumaks määratakse töötamise ajal jagatuna igal kuul
tasumiseks. Soomes vähemalt neli kuud töötav töötaja on lisaks kohustatud tasuma
palga alusel määratud haiguskindlustusmaksu. Maks tasutakse palgalt, millelt ei
ole tehtud ülalmainitud 510 euro suurust mahaarvamist kuu kohta ega 17 euro
suurust mahaarvamist päeva kohta. Maksu ei määrata, kui töötaja esitab oma
kodumaalt saadud tõendi E 101, mis kinnitab, et töötaja on oma kodumaal
kindlustatud.
Kui töötaja jätab ettemaksuna makstava tulumaksu taotlemata või taotleb seda
hilinemisega, võidakse talle määrata maksimaalselt 2000 euro suurune maksutrahv.
3.1.3. Tõend asukohariigi maksuametile
Töötaja maksab oma Soomes saadud tuludelt maksu ka oma kodumaal. Kahekordset
maksustamist siiski ei toimu. Sissetulekute võrdlemisel arvestab asukohariik
sellega, et maks on juba Soomes tasutud. Kahekordse maksustamise vältimine on
reguleeritud erinevate riikide vaheliste vastavate lepingutega.
Soome maksuametnik väljastab ettemaksuna makstava tulumaksu taotlemisega
seoses tõendi Soomes tasutud ettemaksuna makstava tulumaksu kohta. Töötaja
peab mainitud tõendi esitama oma kodumaa maksuametnikule. Nii on võimalik võtta
tuludelt Soomes tasutud maksed kodumaal arvesse kahekordse maksustamise
vältimiseks juba ettemaksuna makstava tulumaksu maksmise ajal.
3.1.4. Lõpliku maksustamise teostamine Soomes
Lõplik maksustamine toimub maksustatud aastale järgneval aastal, mil
reaalselt saadud tulude kohta arvestatakse välja lõplik maks. Kui ettemaksuna
makstavalt ettemaksuna makstud maksud ei kata lõpliku maksu suurust, siis
määratakse töötajale maksmiseks tähtajaks maksmata maksuosa. Kui ettemaksuna
makstavat maksu on tasutud rohkem kui vaja, tehakse töötajale maksutagastus.
Soome maksuamet saadab töötajale töötamisele järgneva aasta kevadel
eeltäidetud tuludeklaratsiooni töötaja kodumaa aadressil lõpliku maksustamise
teostamiseks. Piiratud maksukohuslasest renditöötaja maksustamine toimub samal
moel ja samade tähtaegade alusel nagu tavalise maksukohuslase maksustamine.
Maksustamine toimub siiski püsiva 35 protsendilise tulumaksumääraga. Tuludest
arvutatakse tööaja alusel maha 17 eurot päeva kohta. Muid mahaarvutusi ei tehta.
Tuludeklaratsiooni saamisel peab töötaja kontrollima eeltäidetud
tuludeklaratsioonil olevad andmed ja parandama võimalikud vead ning puudused.
Kui töötaja on teinud esitatud tuludeklaratsiooni parandusi või täiendusi, tuleb
see tagastada Soome Maksuametile.
Tööandja teatab maksuametile aastadeklaratsioonis lisaks renditöö eest saadud
palgale ka töötaja täpse töötamisaja Soomes. Mainitud deklaratsiooni põhjal
läheb info edasi töötaja tuludeklaratsioonile. Kui eeltäidetud
tuludeklaratsioonil siiski märge töötamisaja kohta puudub või need andmed on
valed, peab töötaja märkima tulumaksu mahaarvutamiseks eeltäidetud
tuludeklaratsioonile täpse Soomes töötamise aja.
Peale eeltäidetud tuludeklaratsiooni parandamist teostab Soome maksuamet
töötaja maksustamise ja saadab maksustamisotsuse töötaja poolt teatatud
kodumaisel aadressil töötamisele järgneva aasta oktoobrikuu lõpuks. Seetõttu on
oluline, et töötaja teatab võimalikust aadressi muutumisest
rahvastikuregistrile. Muudatuse võib teha ka elektrooniliselt. Juhendid selleks
on aadressil www.vrk.fi.
Soomes töötavad välismaised töötajad võivad tööandjaga kokku leppida, et
tööandja maksab töötaja maksud Soomes (nn. neto-palga leping). Nii on töötaja
saanud anda tööandjale registri volituse, millega ta volitab tööandjat kätte
saama temale ette nähtud maksutagastused. Kuid töötaja ei saa Maksuametit
kohustada ettenähtud maksutagastust teisele isikule üle kanda (maksuseadus 23
§). Maksutagastus makstakse eurodes maksukohuslase esitatud pangaarvele.
Maksukohuslane võib esitada kontonumbri allkirjastatud avalduse vormil (Veroh 7208,
pdf).
Kui piiratud maksukohuslaste aastasest teenistusest vähemalt 75% moodustab
Soomes tehtud töö eest saadav tulu, siis võib maksukohuslane taotleda tavalise
maksukohuslasega võrdset maksustamist. Sel juhul on tegemist progressiivse
maksustamisega ja töötajale tehakse mahaarvutusi. Taotluse esitamine toimub
alles peale töötamisaasta lõppemist. Sel juhul tuleb lisada koduriigi maksuameti
tõend aastase kogutulu kohta blanketil Veroh 6148 või Veroh 6148e (pdf)
"Taotlus progressiivse maksustamise kohta Soome maksuametile (75%-line
norm)".
3.2 Üle kuue kuu Soomes viibiva töötaja maksustamine
Välismaise ettevõtte Soomes viibiv töötaja võib muutuda Soomes tavaliseks
maksukohuslaseks siis, kui tal on Soomes olemas kindel elukoht ja kodu või kui
ta viibib pidevalt Soomes üle kuue kuu. Sel juhul loetakse isik Soomes üldiseks
maksukohuslaseks ja tema teenistuse puhul toimub progressiivne tulumaksustamine
vastavalt maksuseadusele. Tavalise maksukohuslase maksumäär sõltub sissetulekute
suurusest. Palgast peetakse kinni ka sotsiaal- ja kindlustusmaksud, va juhul,
kui töötajal on olemus lähetusse saadetud töötaja tõend, E101-blanketil. See,
millisest riigist töötaja pärineb või mille eest palka makstakse, ei oma
tähtsust. Soome on ainuke, kes sellisel olukorras sissetulekut ei maksusta, vt.
erandid "Maksuinfo välisriigist Soome saabuvale töötajale” (Verotietoa
ulkomailta Suomeen tuleville työntekijöille).
On oluline, et töötaja võtaks ettemaksuna tasutava maksu määramiseks ühendust
maksuametiga. Kui ettemaksuna tasutav maks jääb määramata, peab töötaja maksma
suuremat maksu. Kui töötajal jääb tuludeklaratsioon esitamata, peab ta esitama
selle Soomes vabatahtlikult.
Kui välismaise tööandja teenistuses olev töötaja töötab Soomes üle kuue kuu,
on välismaine tööandja kohustatud esitama töötajale makstava palga kohta
aastadeklaratsiooni blanketil Veroh 7801 või Veroh 7801e (pdf). Deklaratsioon 2007. aastal tehtud
väljamakse kohta tuleb esitada esimest korda 2008. aasta jaanuaris.
Deklaratsioon tuleb esitada kõikide üle kuue kuu Soomes töötavate töötajate
kohta, mitte ainult renditöötajate kohta, ning ettevõtte tegevusalast ja
asukohariigist ning töötajate elukohariigist sõltumata (vt täpsemalt osa 4.1.2.
Aastadeklaratsioon).
4. Juhised
välismaisele tööandjale ja tema esindajale
4.1. Välismaise tööandja teatamiskohustused
4.1.1. Teatis renditöötaja kohta
Välismaine tööandja, kes rendib välisriigist pärineva töötaja Soomes olevale
töö tellijale, on kohustatud esitama teatise oma Soomes töötavate töötajate
kohta. Teatis tuleb esitada iga töötaja kohta töötamise alustamisele järgneva
kuu lõpuks. Teatamiskohustus kehtib sellise töötamise kohta, mis on alanud
1.7.2007 või hiljem.
Teatis renditöötaja kohta esitatakse blanketil ”Ilmoitus vuokratyöntekijästä”
(Veroh 6147a või
Veroh 6147e, pdf)
Pealinna maksuametile. Teatis tehakse kõikide Soomes töötavate renditöötajate
kohta töötamise ajast sõltumata.
Teatis esitatakse juhul, kui kahekordse maksustamise vältimise leping ei
takista Soomet töötaja palgalt maksu sisse nõudmast. Teatis tuleb esitada
Islandilt, Norrast, Rootsist, Taanist, Lätist, Leedust ja Eestist ning
Moldovast, Gruusiast, Valgevenest, Jersey’st, Guernsey’st ja Bermudast
pärinevate renditöötajate kohta. Lisaks tuleb teatis esitada sellisest riigist
pärineva renditöötaja kohta, millega Soomel puudub leping kahekordse
maksustamise vältimiseks. Aadressil www.vero.fi on olemas nimekiri Soomes
kehtivatest lepingutest kahekordse maksustamise vältimiseks (Voimassa
olevat verosopimukset 1.1.2010).
Teatise esitamise kohustus on töötaja välismaisel tööandjal, kes on kantud
ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse. Kui tööandja ei ole kantud
ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse, esitab teatise tööandja esindaja
vastavalt renditöötajate seaduse § 4a. Kui esindajat ei ole
määratud, esitab teatise välismaine tööandja ise.
Välismaine tööandja, kellel on Soomes alaline tegevuskoht, on kohustatud
väljamakstavatelt palkadelt kinni pidama tulumaksu või teostama ettemaksuna
makstava tulumaksu kinnipidamise, kuid mitte esitama teatist renditöötaja
töötamise kohta Soomes (Veroh 6147a või Veroh 6147e, pdf).
4.1.2. Aastadeklaratsioon
Maksimaalselt kuus kuud Soomes viibivad töötajad
Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kantud välismaisel tööandjal
või kui tööandja ei ole registrisse kantud, siis tema esindajal on kohustus
esitada andmed renditöötajate ja neile väljamakstud palkade kohta iga aasta
jaanuarikuus piiratud maksukohuslase aastadeklaratsiooni blanketil (Veroh 7809 või Veroh 7809e, pdf).
Kui tööandja ei ole endale esindajat määranud, on tööandjal teatamiskohustus
sõltumata ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmisest. Andmed
renditöötajatele makstud palgasummade kohta esitatakse väljamakse liigi koodi
”Ulkomailta vuokratun työntekijän palkkatulo”, kood A9 alusel.
Tööandjal või tema esindajal on samuti kohustus teatada töötaja täpne Soomes
töötamise aeg. Lisaks tuleb teatada töötaja Soome isikukood.
Aastadeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui kahekordse maksustamise
vältimise leping takistab maksude kinnipidamist töötaja palgast. Sellisel juhul
tuleb teatis esitada ainult renditöötajate kohta, kes on pärit Islandilt,
Norrast, Rootsist, Taanist, Lätist, Leedust ja Eestist ning Moldovast,
Gruusiast, Valgevenest, Jersey’st, Guernsey’st ja Bermudast ning riigist,
millega Soomel puudub kahekordse maksustamise vältimise leping.
Rohkem kui kuus kuud Soomes viibivad töötajad
Lisaks tuleb välismaisel tööandjal või esindajal esitada aastadeklaratsioon
(VEROH 7801 või
VEROH 7801e, pdf)
kõigi kauem kui kuus kuud Soomes töötanud töötajate kohta samal viisil nagu
alaliselt Soomes elavate töötajate kohta. Nimetatud tööandjapoolne
teatamiskohustus puudutab kõiki üle kuue kuu Soomes töötavaid töötajaid nende
elukohariigist sõltumata. Lisaks sellele tuleb arvestada ka, et
aastadeklaratsiooni esitamise kohustus puudutab tegevusalast sõltumata kõiki
välimaiseid tööandjaid, kelle töötaja töötab Soomes üle kuue kuu (”Veronalainen palkkatulo ulkomaisen yrityksen maksaessa
nettopalkkaa Suomessa tehdystä työstä”).
Kui töötaja on kindlustatud Soomes, kuid tööandjal ei ole Soomes püsivat
tegutsemispaika, märgitakse väljamakse liigi koodiks 7M ”Välismaine tööandja
(puudub püsiv tegutsemispaik Soomes) maksab palga Soomes kindlustatud töötajale”
ja 14. punktis palgasumma. Kui töötaja ei ole kindlustatud Soomes ja
tööandjal ei ole püsivat tegutsemispaika Soomes, märgitakse väljamakse liigi
koodiks 7L ”Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka
töötajale, kes ei ole Soomes kindlustatud”. Kui töötajal on neto-palga leping,
märgitakse palk väljamakse liigi koodiga 7N ”Välismaine tööandja (puudub alaline
tegevuskoht Soomes) maksab palka töötajale, kui tööandja maksab töötaja eest
maksud (neto-palga leping)”. Neto-palga lepingu kohta täpsemalt juhendis
”Maksustatav palgatulu, kui välismaine ettevõte maksab neto-palka Soomes tehtud
töö eest”
Kui üldiselt maksukohuslasest töötaja viibib Soomes kuni 183 päeva kahekordse
maksustamise vältimise lepingus nimetatud perioodil, ja Soomel ei ole kahekordse
maksustamise vältimise lepingust tulenevalt õigust maksustada töötaja palgatulu,
märgitakse selline tulu väljamakse liigi koodiga 7Q ”Välismaine tööandja (puudub
alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka töötajale, kes on viibinud Soomes kuni
183 päeva kahekordse maksustamise vältimise lepingus nimetatud
ajaperioodil”.
Aastadeklaratsiooni esitades peab tööandja tähele panema, et kui tööandja on
maksnud töötaja eest tulumaksu ettemaksu, siis makstud summat ei deklareerita
aastadeklaratsioonis kinnipeetud maksuna. Tööandja, kes on end maksuameti
registris registreerinud regulaarselt palka maksvaks tööandjaks ja on töötaja
palgast kinni pidanud maksud, deklareerib maksuametile arvestatud maksud
aastaaruandes tulumaksuna (vt täpsemalt tööandja registrite kohta osa 4.2.
Välismaise tööandja registreerimine tööandjate registris).
Väljamakse liigid tabeli kujul:
| Väljamakse liigi kood ja nimetus |
Kas töötaja on Soomes kindlustatud |
Kas tööandjal on Soomes alaline tegevuskoht |
| 7M ”Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab
palka Soomes kindlustatud töötajale |
Jah |
Ei |
| 7L ”Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab
palka töötajale, kes ei ole Soomes kindlustatud |
Ei |
Ei |
| 7Q ”Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab
palka töötajale, kes on viibinud Soomes kuni 183 päeva kahekordse
maksustamise lepingus nimetatud ajaperioodil”. |
Jah/ei |
Ei |
| 7N Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab
palka töötajale, kui tööandja maksab töötaja eest maksud (neto-palga
leping) |
Jah/ei |
Ei |
4.1.3. Teatamiskohustuse täitmata jätmise
tagajärjed
Tööandjale või tema esindajale, kes jätab esitamata teatise renditöötaja
kohta või aastadeklaratsiooni või esitab need hilinemisega, võidakse määrata
trahv kuni 15 000 eurot.
4.2. Välismaise tööandja registreerimine tööandjate
registris
Tööandja võib taotleda enda nimetamist Soomes regulaarselt palka maksvaks
tööandjaks, isegi kui tal puudub Soomes kindel tegevuskoht. Sel juhul peab
tööandja töötaja palgast maksud kinni vabatahtlikult ning töötaja ei pea
taotlema tulumaksu ettemaksu selliselt tulult, millest maksu ette kinni ei
peeta. Tööandja peab esitama teatise iga enda Soomes töötava renditöötaja kohta
blanketil "Teatis renditöötaja kohta” (Veroh 6147a või Veroh 6147e, pdf)
töötamise algusest kuni järgmise kuu lõpuni.
4.2.1 Piiratud maksukohuslasest renditöötaja
Et tööandjal oleks võimalik sooritada piiratud maksukohuslasest töötaja
palgatulust igakuine 510 eurone või igapäevane 17 eurone allikamaksu
mahaarvutus, peab töötajal olema olemas allikamaksu kaart, millel on märge
allikamaksu mahaarvutamise suuruse kohta.
Tööandja peab maksma piiratud
maksukohuslasest renditöötaja palgast kinnipeetud maksud maksuameti riiklikule
arvele oma vastava viitenumbri all. Lisaks sellele peab tööandja esitama tehtud
väljamaksete kohta igakuiselt perioodilise maksudeklaratsiooni. Perioodilises
maksudeklaratsioonis märgitakse palga suurus punktis 605 „Allikamaksuga
maksustatavad palgad ja muud väljamaksed” ja palgast kinnipeetud allikamaks
punktides 606 "Allikamaks palkadelt, pensionilt jms" ja 608 ”Maksmisele kuuluv
allikamaks”. Tööandja peab igal aastal esitama väljamaksete suurused piiratud
maksukohuslase aastadeklaratsioonis (Veroh 7809, pdf).
Palkade suurus märgitakse väljamakse liigi koodiga A9 "Välisriigist renditud
töötaja palgatulu”. Lisaks sellele märgitakse kinnipeetud maksu suurus,
allikamaksu mahaarvutamise suurus ning täpne töötamisaeg Soomes.
4.2.2 Tavaline maksukohuslasest renditöötaja
Kui töötaja viibib Soomes rohkem kui kuus kuud, maksab tööandja maksu
maksuameti riiklikule arvele oma vastava viitenumbri all. Lisaks sellele peab
tööandja esitama tehtud väljamaksete kohta igakuiselt perioodilise
maksudeklaratsiooni. Perioodilises maksudeklaratsioonis märgitakse palga suurus
punktis 601 ”Tulumaksuga maksustatavad maksud ja muud väljamaksed” ja tulumaks
punktides 602 ”Makstud tulumaks” ja 604 ”Maksmisele kuuluv tulumaks”
Lisaks sellele peab tööandja esitama aastadeklaratsiooni blanketil (Veroh 7801, pdf).
Kui töötaja on kindlustatud Soomes, kuid tööandjal ei ole Soomes alalist
tegevuskohta, märgitakse väljamakse liigi koodiks 7M ”Välismaine tööandja
(puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka Soomes kindlustatud töötajale”
ja punkti 14 palga suurus. Kui töötaja ei ole kindlustatud Soomes ja tööandjal
pole Soomes alalist tegevuskohta, märgitakse väljamakse liigi koodiks 7L
”Välismaine tööandja (puudub alaline tegevuskoht Soomes) maksab palka töötajale,
kes ei ole Soomes kindlustatud”.
4.3. Välismaise tööjõudu rentiva ettevõtte ettemaksuna kinnipeetava
tulumaksu registreerimine
Välismaisel ettevõttel, kes rendib Soome töötajaid, on soovitatav
registreeruda Soomes ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registris. Kui ettevõte
on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse, ei pea soomlasest töö
tellija pidama välimaisest ettevõtjale makstavast töötasust kinni 13%
(aktsiaselts või muu ühendus või kontsern) või 35% (füüsilisest isikust
ettevõtja) tulumaksu.
Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registreerimine ei mõjuta ettevõtte
tulumaksu maksmise kohustust Soomes. Tulumaksu maksmise kohustuse aluseks on
asjaolu, kas ettevõttel on Soomes alaline tegevuskoht või mitte. Alalise
tegevuskoha tekkimise otsustab aktsiaseltside puhul Uudenmaa maksuameti
ettevõtte maksuosakond.
Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmise eelduseks on see, et
ettevõtte kodukoht on riigis, millega on Soome sõlminud kahekordse maksustamise
vältimise lepingu. Kui ettevõttel tekib Soomes tulumaksu arvestuses alaline
tegevuskoht, peab ta pöörduma tulumaksu Soomes maksmiseks seoses ettemaksuna
makstava maksega Uudenmaa maksuametisse.
Välismaine tööjõudu rentiv ettevõte registreerub ettemaksuna kinnipeetava
tulumaksu registrisse Ettevõtte- ja ühingu infosüsteem -blanketil Veroh 6149 (pdf)
või Veroh 6149ev
(pdf). Taotlusele tuleb lisada lisablanketil selgitus ettevõtte tegevuse kohta
(link), ettevõtte äriregistri väljavõtte notariaalselt kinnitatud ärakiri ning
selle tõlge soome, rootsi või inglise keelde või mõni muu selgitus, kuhu on
märgitud ettevõtte esindamisega seotud isikud. Sellele tasuks lisada ka ärakiri
ettevõtte juba sõlmitud töövõtu- või volitamislepingute kohta.
Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmist taotlevale
ettevõttele antakse Soome äriregistrikood, kui see ettevõttel varem puudus.
Maksuamet eemaldab ettevõtte ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrist,
kui ettevõtte majandustegevus Soomes lõpeb. Ettevõte on kohustatud teavitama
ettevõtluse lõppemisest Y-blanketil.
Maksuamet võib ükskõik, millal eemaldada ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu
registrist kohustuste täitmata jätmises süüdistatava maksukohuslase. Ettemaksuna
kinnipeetava tulumaksu registrist võib eemaldada või jätta sinna registreerimata
maksukohuslase, kes on oluliselt rikkunud maksude tasumise kohustust,
maksustamist puudutava teavituskohustust, raamatupidamiskohustust või mõnda muud
maksustamisega seotud kohustust. Ettevõtte võib jätta registreerimata või selle
võib registrist eemaldada ka ettevõtte juhi varasemate kohustuste mittetäitmise
alusel.
Soomlasest töö tellija peab enne töötasu maksmist kontrollima ettemaksuna
kinnipeetava tulumaksu registris olevaid andmeid. Registriandmed on avalikud.
Andmete kontrollimine toimub tasuta YTJ-teeninduses internetiaadressil www.ytj.fi. Andmeid on võimalik
otsida ka ettevõtte nime või äriregistrikoodi alusel. Registriandmeid on
võimalik kontrollida ka maksuameti teenindusnumbril 020 697 030.
4.4. Käibemaksukohustus
Soomes tuleb äritegevuse kujul toimunud kaupade ja teenuste müügi eest tasuda
käibemaksu, isegi kui äritegevusega tegeleb välismaine füüsilisest isikust
ettevõtja.
Välismaine tööandja on alati käibemaksukohuslane, kui tema tegevus hõlmab
Soomes olevat käibemaksukohustusega koormatud alalist tegevuskohta. Käibemaksuga
maksustamise puhul on alalise tegevuskoha tekkimise alused osaliselt erinevad
kui tulumaksuga maksustamise puhul. Kui välimaalasel puudub Soomes alaline
tegevuskoht või välismaalane ei ole taotlenud enda registreerimist Soomes
käibemaksukohuslaseks, on välismaalase poolt Soomes müüdavate kaupade ja
teenuste eest kohustatud maksma käibemaksu enamasti ostja (muutunud
maksukohustus).
Käibemaksuga maksustamise kohta on täpsem info Maksuameti väljaandes
„Välismaalase registreerimine käibemaksukohuslaseks Soomes” ja „Käibemaksuga
maksustamine rahvusvahelise teeninduse puhul”.
5. Juhised soomlasest töö
tellijale
Lisaks maksustamisega seotud kohustustele lasub töö tellijal ka muid
kohustusi. Näiteks on töö tellija kohustatud enne renditava tööjõu kasutamise
lepingu sõlmimist saama lepingupartneri käest seadusega, mis reguleerib tellija
aruandekohustust ja vastutust välise tööjõu kasutamise puhul, ettenähtud
dokumendid. Teema kohta on täpsem info www.työsuojelu.fi.
5.1. Töö tellija teatis
Töö tellija on kohustatud esitama maksuametile teatise välismaise ettevõtte
kohta, kellelt töö tellija on rentinud välismaist tööjõudu tööde teostamiseks
Soomes. Teatis tuleb esitada iga välismaise ettevõtte kohta eraldi. Maksuametile
tuleb edastada eelmainitud ettevõtte registri- ja kontaktandmed ning info
ettevõtte tegevusala kohta. Lisaks on töö tellija kohustatud teatama
komandeeringuseaduse § 4 alusel määratud esindaja registri- ja kontaktandmed.
Maksuametile tuleb teatada ka andmete muutumisest. Teatamiskohustus töö
tellijana hõlmab nii ettevõtteid kui ka füüsilisi isikuid.
Töö tellija on kohustatud edastama andmed maksuametile seejärel, kui esimene
mainitud ettevõtte töötaja alustab töötamist töö tellija juures. Andmed tuleb
esitada töö alustamisele järgneva kalendrikuu lõpuks. Teatis esitatakse
sellise töö tellimise alusel, mis on alanud 1.1.2007 või selle järel. Andmed
tuleb esitada esmakordselt hiljemalt 31.8.2007.
Andmetes toimunud muutustest tuleb teatada muutusele järgneva kuu lõpuks.
Nimetatud muudatusteks võib lugeda näiteks välimaise ettevõtte kontaktandmete
muudatusi. 2008. aasta alguses või peale seda sõlmitavate lepingute osas peab
töö tellija teatama ka sellest, kui volitamisleping või välismaise ettevõtte
renditöötaja töötamine töö tellija juures täielikult lõpeb. Ajutiste
katkestamiste kohta volitamislepingus sätestatud või välismaise ettevõtte
renditöötaja töötamise kohta ei ole vaja töö tellijal infot edastada.
Volitamisleping või välismaise ettevõtte renditöötaja töötamine töö tellija
juures loetakse täielikult lõppenuks, kui asjaomase ettevõtte töötajad ei ole
olnud töö tellija teenistuses viimase 6 kuu jooksul.
Andmed tegevuse muutmise kohta tuleb esitada muutmisele järgneva kalendrikuu
lõpuks.
Andmed tuleb esitada blanketil ”Työn teettäjän ilmoitus verotusta varten” (Veroh 6146a, pdf)
Pealinna maksuametile.
Teatis esitatakse juhul, kui kahekordse maksustamise vältimise leping ei
takista Soomet töötaja palgalt maksu sisse nõudmast. Teatis tuleb esitada
Islandilt, Norrast, Rootsist, Taanist, Lätist, Leedust ja Eestist ning
Moldovast, Gruusiast, Valgevenest, Jersey’st, Guernsey’st ja Bermudast
pärinevate renditöötajate kohta. Lisaks tuleb teatis esitada sellisest riigist
pärineva renditöötaja kohta, millega Soomel puudub leping kahekordse
maksustamise vältimiseks. Töö tellija peab esitama teatise kõikide Soomes
töötavate renditöötajate kohta töötamise kestvusest sõltumata.
5.2. Teatamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed
Töö tellijale, kes jätab teatise esitamata või esitab selle hilinemisega,
võidakse määrata trahv kuni 15 000 eurot. Trahvi ei saa määrata füüsilisele
isikule, kui tegemist ei ole äritegevusega või põllu- ja metsamajandusega
seonduva teatamiskohustuse täitmata jätmisega.
5.3. Töö tellijal lasuv maksu kinnipidamise kohustus
Töö tellija on kohustatud pidama välismaisele firmale makstavast
tööhüvitisest kinni allikamaksu 13 protsenti (aktsiaselts, muu ettevõte või
ettevõtete ühendus) või 35 protsenti (füüsilisest isikust ettevõtja), kui töö on
tehtud Soomes. Maksu kinnipidamise kohustust ei ole, kui välismaine ettevõte või
füüsilisest isikust ettevõtja on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu
registrisse või esitab töö tellijale 0-allikamaksu kaardi või muu selgituse, mis
takistab maksu kinnipidamist. Kui selgitust ei esitata, on väljamakse tegija
kohustatud pidama kinni allikamaksu ja maksma selle maksuameti riiklikule arvele
oma vastava viitenumbri all. Perioodilises maksudeklaratsioonis märgitakse
töötasu punktis 605 "Allikamaksuga maksustatavad palgad ja muud väljamaksed" ja
töötasult kinnipeetud allikamaks punktides 606 "Allikamaks palkadelt, pensionilt
jms" ja 608 ”Maksmisele kuuluv allikamaks”. Väljamakse tegija on samuti
kohustatud esitama 01.01.2008 või pärast seda piiratud maksukohuslasest ühingule
makstud töötasu kohta aastadeklaratsiooni elektrooniliselt või blanketil Veroh 7809 (pdf),
kui töötasust on kinni peetud allikamaks. Väljamakse liigi koodiks märgitakse
A4. Välismaiste ettevõtete ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrit saab
tasuta kontrollida YTJ-tietopalvelu (www.ytj.fi).
Kui tööhüvitist makstakse teostatud
majaehituse, mullatööde, vesiehitus- või muude ehitustööde, paigaldus- või
montaa˛itööde, laevaehitustööde, transporttööde või puhastus-, hooldus- või
ravitöö eest, võib töö tellija jätta maksu kinni pidamata vaid juhul, kui
hüvitise saaja on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse või
esitab 0-allikamaksu kaardi.
6. Ettevõttelt
sisse nõutud ettemaksuna makstava tulumaksu tagastamine
Kui välismaisele ettevõttele tehtud väljamakselt on tasutud ettemaksuna
makstav tulumaks, võib ettevõte taotleda maksu tagastamist, kui Soome riigil ei
ole õigust mainitud tulu maksustamiseks. Äritulu või töötasu suhtes ei ole
maksustamislepingute alusel üldiselt maksustamisõigust, kui piiratud
maksukohuslasel ei ole Soomes alalist tegevuskohta.
Maksu tagastamiseks on kaks võimalust.
1. Maksu kinni pidanud Soome ettevõte tagastab maksu välismaisele
ettevõttele
Välismaine ettevõte esitab Soome ettevõttele
selgituse selle kohta, et maksu ei olnud tarvis kinni pidada. Mainitud selgitus
on tavaliselt Maksuameti poolt antud tagasiulatuv ettemaksuna makstava
allikamaksu kaart. Soome ettevõte tagastab allikamaksu välismaisele ettevõttele
ja lahutab selle samal aastal hiljem maksmisele kuuluvast ettemaksuna makstavast
allikamaksust. Igakuiste perioodiliste tuludeklaratsioonidega seotud märkimiste
ja parandamiste kohta vt lähemalt "Perioodiliste tuludeklaratsioonide täitmise
juhend", Maksuameti
väljaanne 66. Kui ettemaksuna makstavat allikamaksu ei tule enam maksta, ei
ole mahaarvamist võimalik teha, kui on toimitud punkti 2 alusel.
2. Välismaine ettevõte taotleb maksu tagasi Maksuametilt
Välismaine ettevõte taotleb ettemaksuna makstava tulumaksu tagastamist
Maksuametilt blanketil”Hakemus lähdeveron palauttamiseksi” Veroh 6203 või Veroh 6203e
(pdf).
Taotlusele tuleb lisada väljamakse tegija tõend väljamakse teostamise ning
kinnipeetud maksu kohta ning maksja kinnitus, et ta ei ole tagastanud taotlejale
ettemaksuna makstavat tulumaksu. Kui ettevõttele on juba väljastatud ettemaksuna
makstava tulumaksu kaart, lisatakse taotlusele selgitus, millal ja millisest
Maksuameti büroost kaart on väljastatud.
Lisainfo:
Uudenmaa ettevõtete maksubüroo
kontaktandmed
Külastusaadress:
Opastinsilta 12 C (7.korrus)
Helsinki
Postiaadress:
PL30
00052 VERO
Telefon:
09-7311
6901
Pealinna maksubüroo kontaktandmed
Külastusaadress:
Rajatorpantie 8 A
Vantaa (Myyrmäki)
Postiaadress:
PL 400,
00052 Vero
Telefon:
(09) 7311 20
Sama ohje suomeksi:
|